ehituspuuks. Männilauad ja -plangud olid peamiseks uste, sängide, pinkide, laudade, kirstude, kangaspuude raamistiku jms materjaliks. Mänd oli ka eelistatud paadi-ja laevaehituspuu. Ka katusepilbaste kiskumisel oli peamiseks materjaliks mänd. Kuusk on hoopis väiksema säilivusega ning nõrgem puu kui mänd, seevastu aga ei pakata ega kõmmelda nii kergesti. Parimaks tarbepuuks peeti sookuuske. Nii nagu mänd on ka kuusk laialdast kasutamist leidnud ehitustöödel (palkide ja laudadena) ja osalt ka mööbliesemete valmistamisel. Noori kuuski on palju kasutatud katuselattideks ja -roigasteks, samuti on need peamiseks rehevarrepuuks. Asendamatu oli kuusk laudnõude valmistamisel, kus eriti veenõud valmistatakse kõik kuuselaudadest. Üldtuntud oli 1 kuusepuu hea kõla, mistõttu kuusest valmistati muusikariistu. Kask – aurkask, ka sookask – on
kaudu, mis oli mõeldud ka, kui ventilatsiooniava või korsten. Katuste kaudu pääses ka ühest elamust teise. Kuna siseruumides oli vähe valgust ja halb ventilatsioon, siis kasutati katuseid ka kohana, kus tehti enda igapäevast tööd (valmistati toitu ette, jne.). Tüüpiline hoone sisaldas üht suurt ruumi, mis oli ühendatud teiste väiksematega. Suur ruum oli varustatud ahju ja hoiukirstudega. Toa põrandal esines kohati must pinnast kõrgemale tõstetud kohti, mida kasutati laudadena, magamiskohtadena ja istumiseks. Ruumi kolmes seinas olid liigutatavad puidust pingid. Ruumi pikkus oli umbes 5 - 6 m. Hoonesse kuulus lisaruumina ka teraviljahoidla. Igas majas oli ka oma püha ruum, kus viidi läbi rituaale ning teisi usulisi kombetalitusi. Seda ruumi kaunistati tavaliselt detailselt töödeldud religioosse taustaga seinamaalingutega. Seintesse ja põrandal olevate platvormide äärtesse kinnitati loomapealuid ja sarvepaare, mi solid ilmselt sümboolse tähendusega.
annaabi.ee 
