paremaks. Kuid tegelikult ta eksis. Vägivald järgnes talle kõikjale. Erik oli endale lubanud, et uues koolis ei kakle ta enam kellegagi, ent ta siiski tegi seda. Erik võeti vastu kooli ujumismeeskonda ja võis ükskõik mis ajal treenimas käia. Koolis toimusid võistlused, kus Erik jäi oma spordivõimekusega silma võimlemisõpetajale Tosse Bergile. Gümnasistid ja nõukad pidasid Erikut ninakaks. Söögilauas anti reaalkooliõpilastele naksakuid ehk löök lauanoaga vastu pealage ja ühepistelööke, milleks kasutati äädikakorki, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Viimase pidi kooliõde ühe pistega kokku õmblema. Neljandikud ja nõukad kiusasid reaalkoolikaid, pannes neid jalanõusid puhastama ja ostma neile kioskist asju. Erik keeldus käsklustest ning hakkas neljandikele vastu, mis lõppes karistusega. Nõukatele ei tohtinud vastu hakata, karistuseks visatakse koolist välja.
nagu vanas kooliski. Tegelikult oli Erik endale lubanud, et uues koolis ei hakka ta enam peksmisega tegelema, ent ta ikkagi pidi. Sellest hoolimata sai Erik kooli ujumismeeskonda ja vis kskik mis ajal treenimas kia. Koolis olid vistlused ja Erik ji oma spordivimekusega silma vimlemispetajale Tosse Bergile. Erik oli vistluste tttu gmnasistidele ja nukatele jnud silma kui "uue ja ninakana". Sgilauas anti reaalkoolikatele naksakuid ja hepistelke. Naksakud thendasid seda, et ldi lauanoaga vastu pealage. hepistelgid oli need, et ldi dikakorgiga, mis oli otsast terav, vastu pealage nii, et tekkis auk. Selle pidi de he pistega kokku mbelma. Nukad ja neljandikud kiusasid reaalkoolikaid, lastes neil kioskist midagi osta vi siis puhastada nende saapaid vms. Erik keeldus kigist nendest ksklustest. Erik pidi minema Nukogu ette selle eest, et ta ei tahtnud he neljandiku saapaid puhastada. Ta hakkas ka veel seal vastu ja talle mrati pris palju laupev-phapevasid
Neist võis lugeda, et kuninganna maksab puuduva summa osade kaupa, kirjas oli ka esimene maksmise tähtaeg. Proua de la Motte korraldas ühel pimedal õhtul Versailles' pargis isegi kohtumise kardinali ja kuningannaks maskeeritud sõbratari vahel. Kardinal, saanud ehte omanikuks, ulatas selle Jeanne de la Motte'ile, ise surmkindel, et kuninganna saab selle juba samal päeval kätte. Kuid kaval naine ja tema mees asusid kohe lauanoaga briljante ehtest välja koukima, et neid maha müüa. Nad jäid vahele Londonis, sest küsisid võhikutena vääriskivide eest kahtlaselt madalat hinda ... Jeanne de la Motte Le cardinal de Rohan 28 Valitsev kuningas Louis XVI tegi oma poliitilise karjääri esimese tõsise faux pas3: ta nõustus koos kuningannaga kohtusse minema
annaabi.ee 
