Vetevaimuga katsuti rammu ning võideti teda. Kalevipojal oli soome sepale mõõga eest tasumata ja palus Alevipojal Soomes käia. Sortsid tahtsid Kalevipoja kaevu uputada, kui viimane sinna Ilmaneitsi sõrmust otsima läks, kuid Kalevipoeg ei uppunud. Kalevipoeg käis Pihkvas linna ehitamiseks laudu toomas. Kui ta teekonnast väsinuna magama heitis, varastas Peipsi soolasorts tema mõõga. Kalevipoeg otsis mõõka, kuni leidis selle Kääpa jõest. Mõõk sooviski sinna jääda. Lauakoormaga edasi minnes kohtas Kalevipoeg temalt abi paluvat väikemeest, keda öösel ühest seinast teise lennutati ilma et ta magada oleks saanud. Paksust metsast hüppasid Kalevipoja teele kolm Peipsi sortsi poega. Võitluses nendega purunesid kõik lauad. Üks siilike põõsast soovitas lüüa serviti. See oli hüva nõu. Aga varsti ilmus välja sorts ise ning pani Kalevipoja seitsmeks päevaks magama. Kalevipoeg ärkas piinava une peale
Ta ütles et kui vette tuleb see kes sind ise kandnud lõika tal jalad otsast. Ta tahtis öelda et lõika sellel jalad kes su siia tõi. Siis tuli tal kokkusaamine Soolasortsi kolme pojaga. Kalevipoeg võttis laudu ja hakkas sortsipoegi maha tapma. aga lauad läksid pooleks ja hunnik kahanes lõpuks ütles keegi padrikust löö küljega ei lähe nii kiiresti pooleks siis. Kalevipoeg võttis ja lõi nad maha.ja läks koju. VIII Teekond laudadega. Minek allmaailma. Põrgupiigad. Kalevipoeg oli lauakoormaga koju. Ta märkas et koopast tuleb suitsu ja läks vaatama. Seal olid Sarviku sulased. Kalevipoeg küsis teed nende peremehe juurde. pajavalvurid õpetasid. ja ta jõudis koopasse mille tagaseinas oli üks uks. Läbi ukse kuulis ta ketramise laulu. piiga õpetas Kalevipojale joogiga saab tugevaks. ja läks sisse.Seinapeal oli Sarviku varandus. Seal oli Sarviku varandus:küüntest kübar, pajuvits ja Sarviku mõõk. Ära mõõka võta võta kübar ja pajuvits
uurimus "Kristjan Raua Kalevipoja-ainelised tööd ja Eesti Kirjanduse Selts" (Keel ja Kirjandus 1988, nr. 8) on käsitlenud vanameistri teekonda rahvuseepose illustreerijana tähelepaneliku üksikasjalikkusega. Veel viimasel tööaastal enne eepose väljaandmist 6 "valmisid Raual järgmised täpselt dateeritavad tööd: "Kalevipoeg ja Saarepiiga", "Kalevipoeg ja saladuslik ennustaja", "Tuuslari sõdalased" ja "Kalevipoeg lauakoormaga", "Kalevipoeg ja Vetevaim" ning "Kalevipoeg kivi viskamas" ja üks suurejoonelisemaid töid Kalevipoja teemal üldse "Linnuse rajamine". Lisaks neile veel mitmeid täpselt dateerimata töid. Koos teosega "Kalev kosjas" ja sellele järgnenud töödega moodustasid need uue etapi kunstniku sugestiivses eeposeainelises loomingus". Kalevipoja väikeseformaadiline väljaanne ilmus müügile 1935. aasta detsembri keskel, suureformaadiline aga 1936. aasta aprillis.
Aralt ohkan nagu mõistukeeli, uskumata, et see täide läeks: Viivuks tummub ehk see: millal? millal! kas me kunagi veel oma meeli mis teis üha tuikab sunnitööl, saame tarvitada rõõmu hääks ning me kohtume sel taevasillal palest palgesse sel jõuluööl. RAHVUSLIKU KUNSTIELU ALGUS Oskar Kallis Kalevipoeg lauakoormaga Linda kive kandmas Vaip “Ussikuningas” Eesti Rahvamuuseum ● Loodi 1909. aastal Tartus; ● Raadi mõis oli muuseumile koduks 1922.-1944. aasta; ● ERM-i uus maja- 2006. aastal. ERM-i näitusemaja ERM-i maja Veski tänaval Kristjan Raud ● 1892. aasta- Peterburi Kunstide akadeemia; ● 1897.-1898. aasta- Düsseldorfi Kunstiakadeemia; ● 1899.-1901. aasta- Anton Ažbee kunstikool; ● 1901.-1903
annaabi.ee 
