kasvatust. Ta kujundas Sokratese väitest välja oma ”idee” arusaama. „Ideed” pole Platoni jaoks mingid mõttelised mõisted, vaid nad on reaalsed ja sõltumatud ehk nad ei teki ega kao, vaid nad on muutumatud, igavesed ja neis peitub asjade ja nähtuste tõeline olemus. Tema „ideede”-õpetuses leidub nii probleeme ja vasturääkimisi. Näitena võib tuua selle, et Platon ei suuda teooriat järgides seletada, et kuidas on ühest „lauaideest” lähtudes võimalik saada tohutu palju laudu. Platon arendas pidevalt oma „ideede”-teooriat. Platoni arvates jääb hing justkui kahe maailma vahele, kuna hing on liikuv, mis tajub ning võib isegi omada tahet. Ta võrdleb keha-hinge vahelist seost „ideede” maailma ja meelelise maailmaga.Hing tunneb kehas end vangistatult ja ootab pääsu vabadusse aga „ideede” maailma saavad tagasi vaid puhtad hinged, kes on priid halbadest mõjudest. Platon
hüve/headuse valdamises. Hüve/headuse tunnetamine pole sugugi lihtne, kuna Platon ütleb, et "ideed" on inimesele tabamatud ja nende hoomamiseks läheb vaja jumalikku mõistust ja jumaluse olemasolu. Hüve ongi Jumal, kes loob maailma omaenese näo järgi ja Jumal on kõige algus, olemus ja lõpp. Siiski leidub Platoni "ideede"-õpetuses probleeme ja vasturääkivusi. Näiteks: järjekindlalt "idee"-teooriast järgides ei suuda ka Platon seletada, kuidas on võimalik, et ühest "lauaideest" lähtudes, on ometi üüratult palju laudu. "Ideede"-õpetusest lähtudes ei saa üks ja sama "idee" viibida mitmes kohas korraga, kuna ta pole jagatav. Teiseks näiteks võiks tuua tehnika arengu: Platoni järgi on kõik "ideed" oma maailmas muutumatul kujul, mistõttu pidi ka teleriidee juba tema eluajal olemas olema - kuid miks ei tulnud keegi selle peale varem? Siiski tuleks märkida, et mõnede filosoofiaajaloolased ei omista Platoni "ideed".
annaabi.ee 
