Loomarühm Imetaja Roomaja Elupaik Põder on suure liikuvusega Märjemad alad - niisked loom, kes vahetab sesoonselt heinamaad, võsastunud oja- elupaika. Suvel eelistab ja kraavikaldad, tihti ka sood soostunud ja lodumetsi, ja rabad. Sageli võib kohata lehtpuunoorendikke, talvel kiviaedadel, puuriitades, kuivemaid sega- ja lauahunnikutel jne. männimetsi. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all. Eluviis Enamasti elavad üksikuna Päevase eluviisiga, talvel on või vähestes rühmades, talvel talveunes. võivad kujuneda väikesed karjad
..16 (18) cm, kere pikkus 6,5 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euraasias Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini, Rootsis ja Norras ulatub levila põhjapiir Põhja-Jäämereni. Eestis esineb kõikjal. · Arvukus Arvukus on sage, arusisalik on Eesti kõige tavalisem roomaja. · Elupaik ja -viis Elupaikadeks on märjemad alad - niisked heinamaad, võsastunud oja- ja kraavikaldad, tihti ka sood ja rabad. Sageli võib arusisalikku kohata kiviaedadel, puuriitades, lauahunnikutel jne. Varjepaikadena kasutab näriliste urge ja õõnsusi kändude ning mahalangenud puude tüvede koore all. On päevase eluviisiga, talvel on talveunes. · Toitumine Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Toitu püüavad ka rohttaimedel ja puutüvedel. Arusisalik Lacerta vivipara (Jacquin) · Sigimine Arusisalikud paarituvad aprillis, 10...14 päeva peale talveunest ärkamist. Pojad (3..
annaabi.ee 
