(Karja) * Kui toomapäeval kedratakse, ei kasva linad, ei sigine lambad. (Haljala) * Toomapäevast saadik ei tohi enam tuuleveskit lasta ega ka käsikiviga jahvatada, sest siis pidada lambad teisel suvel ümber hakkama käima. (Karja) * Kui toomapäeval pesu pestakse, siis pidada pesu hästi valgeks minema. (Vigala) 7 * Toomapäiv olli korstnite puhastamine. Aeti latsi üles, et: "Minge, vahtke, Must-Toomas tare harja pääl!" (Rannu) * Mõnes paigas olli latsi pestu (pekstud), võetu kinni ja anti nahk kuumas. Ette pesti valmis, et pühi aig sõna kuulasi. (Karula) * Vanast olli nii, et kui toomas tagasella, akkab päe valgepes mineme. (Halliste) * Toomapäev - enne jõulu toomas koputab kepiga veekaaned üle, vaatab, kas ilm on kindel. (Vastseliina) * Kui toomapäeval nii palju päeva näha olla, et hobuse selga karata võida,
Vanaeesti keel o pole säilinud kirjalikke allikaid o muutusi näitab võrdlev-ajalooline meetod o õ nii eesti kui liivi keeles – pidi tekkima enne keelte eraldumist o I saj-l kujunesid murretevahelised erinevused: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti o häälikujärjendite erinev areng (kt – ht, tt; pts – ps, ts) kõhtu lapsi (põhjaeesti) kõktu laptsi kõttu latsi (lõunaeesti) Algkeelest kujuneb uus keel siis, kui kujunevad uuendused, mis eristavad kujunevat keelt teistest, murdelised erinevused kahanevad Vanaeesti keele perioodil selliseid muutusi peaaegu ei tekkinud (v.a õ teke), pigem suurenesid murdelised erinevused, mis viisid põhja- ja lõunaeesti keele kujunemisele. Muurangueesti keel o 13.- 18. saj-ni, pärast Eesti alade vallutamist sakslaste ja
kus mehed peavad sünnituse juures olema, on hea, et neil (Eesti Vabariigis) nii polnud. Sellepärast, et näiteks tema enda mees minestas juba isegi seatapmise juures ära, mis siis veel sünnitusest rääkida. Lõik raamatust: ''Mõtlõ, oll' küsünüq njartsu nyna nuuskamisõs, et naanõ ei mõskõv taskurätte. Vai viil. Anna küsse, et suur inemine, mille sa sys esiq ei mõsõq. No a tuu om naisi tüü. Anna selet', et seo ilm om umadõgaq segi: naasõq juhtaq autot, meheq hoitvaq latsi ja priius omüle kygõ. Olõt prii, ku hindäle esiq nynarätiq mõsõt, ommaq alati puhtaq võttaq'' On hea näide tolleaja niiöelda naiste ja meeste rollidest ja töödest peres. Kuidas laste kasvatamine ning ka kõik kodused tööd olid naise õlule pandud ning mehe panust selle koorma kergendamisel, peale rahalise toetuse, raamatust välja ei tulnud. Kuid samamoodi olid need rollid tol ajal, Eesti Vabariigi algamisega, ka juba muutumas.
annaabi.ee 
