Margus ütles seda vanaemale, kui Tiina juba pikemat aega peale libahundiks nimetamist jooksus oli olnud, sest vanaema arvates ei olnud Tiina Margusele sobiv naine oma päritolu poolest. Marguse arvates pidi olema Tiina neile nagu oma laps. Antud tsitaat on tegelikult näide päriselust. Ka meie ümber on üles kasvanud palju teistsuguseid inimesi (näiteks erinevatest rahvustest inimesed) ning leidub inimesi, kes ei võta neid inimesi kunagi omade hulka. Vanaema: „Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd!“ Vanaema ütles seda Tiinale selgitamaks talle, et metsa jooksmine pole lahendus tema vihale ja probleemidele, kui Tiina peale libahundiks nimetamist metsast tagasi tuli. Tsitaadil on tõetera all, sest inimesed tihti selle asemel, et otsida lahendusi, põgenevad probleemide eest. Ühel hetkel hakkab vältimine ise muutuma suuremaks probleemiks ning hiljem on probleemiga tegelemine palju keerulisem.
MANN (veerib). Mi-e me, i-e je, meie ri-i-si ris, ti-i ti, risti, u-si us, si-o so, usso... PERENAINE (parandab). Usu! MANN. Usu! Vi-i-si, vis... MARGUS (parandab). Viis! MANN. Jaa, sina oskad peast! MARGUS. Oskan jah, sina pead ka. Katsu, kui Kukese Märt tuleb käsuga: Tammaru Mann kirikhärra ette lugema, ja sina ei oska! MANN (mõeldes, siis ruttu). Mina ei lähe! MARGUS. Kuhu sa pääsed! MANN (südikalt). Ei lähe jah! PERENAINE. Õpi, õpi, latseke, mida sa sõneled! - Margus kohenda tuld! MANN (veerib). Vi-i-i-si viis, pi-e-a pea, ti-ü-ka tiik, ka-i ki, peatükki. (Loeb silpide järgi kokku.) Me-ie ris-ti-us-su viis pea-tük-ki. (Jääb mõtlema ja vaatab üles.) Näin, õe, näin, mis need viis peatükki on? MARGUS. Küll sa oled rumal! MANN (teravalt). Ega ma sinu käest küsinud, näin ütleb minule isegi. Näin, mis need viis peatükki on? PERENAINE (jätab voki seisma ja vaatab mõeldes lapsele otsa). Viis peatükki