Need, kes tundsid tolleaegset Modiglianit, iseloomustasid teda kui reserveeritud ja antisotsiaalset intellektuaali. Modigliani töötas väga intensiivselt, kohati isegi ligi sada sketsi päevas, kuid enamus neist pole säilinud, sest kunstnik hävitas neid ise, jättis kolides ateljeedesse või kinkis tüdrukutele, kes neid alles ei hoidnud. Esimestes pariisi-aastate töödes on näha avangardistlike kunstmike mõjutusi (Picasso, Toulouse-Latrec), talle avaldasid mõju ka sümbolistid ning Baudelaire'i ja Rimbaud' luule. 1914. aastal puhkes Esimene maailmasõda nind Modigliani oli üks neist, kes oli nõus vabatahtlikult esirindele minema, kuid nõrga tervise tõttu lükati ta tagasi. Ta jäi sõja ajaks Pariisi. Just siis vähenesid teiste kunstnike mõjud ning välja hakkas kujunema talle omane isikupärane stiil. Kui välja arvata üksikud maastikud ja aktiseeria, pühendas kunstnik end täielikult portreedele
erinevad talupojad. Bonnat'i ateljeest eemal muutusid Lautreci maalid jälle värvilisemaks Lautrec'le sai alkohol võlujoogiks. Ta ei otsinud sellest lohutust vaid naudingut. Montmartre ja kunstniku lõpp 1883.aastal töötas Lautrec Cormoni ateljees. 1884.aastal asus Lautrec elama Montmartre'le. Ta hakkab tihedalt külastama Montmartre bordelle, kunstinäitusi, kabareesid, tantsusaale ja teatreid. Kogu Montmartre melu kandis ta oma maalidele. 1885 tutvus Latrec artistide Bruant'iga, kes hakkas avama kabareed "Mirliton". Lautrec'i hakkasid huvitama sealed kankaanitantsijad La Goulue ja Valentin le Desosse. 1885 suve veetis Lautrec Grenier'de juures. 1886.aastast hakkas Lautrec võõrduma oma senisest kunstnik-õpetajast Cormonist, kelle juures töötas ka Vincent van Gogh. Bruant hakkas enda kabarees välja panema mõningaid Lautrec'i teoseid. Samal aastal soetas Lautrec endale ka oma ateljee. Lautrec tegi ka Burant'le reklaamplakati. 1889
annaabi.ee 
