· Citrus sudachi -- · Citrus tangerina -- · Citrus unshiu -- · Citrus wilsonii -- · Fortunella -- · Poncirus trifoliata x Citrus sinensis x Fortunella -- · Alemow, Colo, C. macrophylla · Blood orange · , (Calamansi) · -- ChungGyun Ponkan · Djeruk limau, C. amblycarpa, Indonesia o , · (Citrus sphaerocarpa) · - (Citrus hystrix) · Key lime Citrus aurantifolia · Kinnow · Khasi pepeda, C. ? latipes · Limequat, · Orangelo: Chironja · Orangequat, · , (Citrus grandis Osbeck C. paradisi Macf.) · , (Citrus latifolia) · , , (Citrus limonia) · Satsuma · Shekwasha, Taiwan tangerine, Hirami lemon, C. depressa · Sunki, Suenkat, C. ? sunki · , Sweet Lime, Central America, C. ? limettioides 4 · Tachibana Orange · : Minneola tangelo Ugli Orlando tangelo · Tangor C. ? nobilis
Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E. Latipes): neid loomi seloomustavad robustsed, suured kabjaluud ja pikk esimene varbalüli. Taprani tüüp (E. Gmelini), kitsad kabjaluud, lühikesed ja kitsad pöialuud ja esimene varbalüli. Enamus leide on just sellelt hobuselt, leiud mis on pärit Rumeeniast, Kirde-Bulgaariast, Lõuna-usbekist, Uuralist ja Ukrainast. Kitsamad kabjad viitavad päritolu tingimustele, ilmselt pärinevad need loomad kuivemast, tüüpilisest stepi tingimustest, kus on peamiselt
paljunevad putukad. Malaariasääsk 2010, aretati malaria-resistantsed moskiitod (WTO: 2008.a. malaaria tappis maailmas 1 miljon inimest) Geneetiliselt modifitseeritud isane moskiito (Aedes aegypti) omas letaalset geeni, millega takistatakse Dengue palaviku levikut. 15. Transgeensed kalad Kasvuhormoon = hiigelsuured kalad (lõhed, karpkalad jt.) Sebrakalad (Danio rerio) GloFish Medakad e. Jaapani riisikalad (Oryzias latipes) 16. Transgeensed loomad ja linnud Erinevad helendavad jm loomad. 1. Transgeensed kanad : põllumajandus ja tervishoid Tänapäeva kana – aastas ca 300-350 muna, ainuüksi munavalges ca 4 grammi valku Kanamunadest rekombinantse valgu tootmine ca poole odavam Kanad saavutavad suguküpsuse oluliselt kiiremini kui tõukari (kanad alustavad munemist 140-150, vutid 40-45 päeva peale koorumist) 17
annaabi.ee 
