lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. · Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel. Millimeeterjaotisega joonlaua abil mõõdetakse niidi ja lati pinna vaheline kaugus kolmes kohas: alguses a1, keskel a2 ja lõpus a3
ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel. Millimeeterjaotisega joonlaua abil mõõdetakse niidi ja lati pinna vaheline kaugus kolmes kohas:
esimese latimeetri pikkus ±0,1mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5mm täpsel ja 1,0 mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel. Millimeeterjaotistega joonlaua abil mõõdetakse niidi ja lati pinna vaheline kaugus kolmes kohas: alguses a1 ,keskel a2 , lõpus a3
mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel. Millimeeterjaotisega joonlaua abil mõõdetakse niidi ja lati pinna vaheline kaugus kolmes kohas: alguses a1, keskel a2 ja lõpus a3
annaabi.ee 
