Samas jätsid roomlased peaaegu alati puutumata allutatud riikide elukorralduse, sealse usu, keele ja kombed ning sageli ka tavapärase valitsemisviisi. Võidetud maadelt võeti 1/3 maast, kuhu strateegiliselt tähtsamatesse kohtadesse rajati kolooniad. Rooma koloonia oli Vana-Rooma vabariigi ajal Rooma kodanikuõigusega sõjaväeline asula, mis rajati riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kohaliku elanikkonna romaniseerimiseks esialgu väljapoole Latiniumi, hiljem väljapoole Itaaliat. Väljaspool Itaaliat asuvaid Rooma (riigile kuuluvaid) alasid nimetati provintsideks. Neis valitses asehaldur. Provintside arv kasvas osalt uute alade vallutamise, osalt olemasolevate provintside väiksemateks jagamise tõttu. Annaliisa Heinsalu 10.e
kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas Itaalia keskosas Latiniumi maakonnas elamatest itaalikute hulka kuuluvatest latiinidest koondusid aja jooksul suurematesse linnataolistesse asulatese, millest üks oli Rooma. Latiini e ladina keelest sai hiljem Rooma riigi ametlik keel. 7. Saj võeti kasutusele tähestik. Legendi järgi valitses linna seitse kuningat (8- 6 saj), kellest kolm viimast olid etruskid. Küngastevahelisse orgu, kus kuningad valitsesid, rajati turu- ja koosolekuplats foorum. Järsunõlvalise Kapitooliumi künkale aga kindlus.
annaabi.ee 
