Joonis 2. Klassi skeem 2. Praktikum 2.1.Nivelleerimiskäigu mõõdistamine ja arvutamine Nivelleerimiskäik algab reeperist 590, mille kõrgus on 15,790 ning lõpeb reeperis 9003, mille kõrgus on 15,595 (vt Joonis 3). Nivelleerimise tulemusena on vaja leida punkti 346 kõrgus. Nivelleerimine toimub liitnivelleerimisega, maksimaalne õla pikkus võib olla 75 m. Nivelleerida tuleb instrumendi kahe horisondi meetodil. Latilugemid kanda nivelleerimiskäigu tabelisse. Järgmisesse jaama võib liikuda kui kõrguskasvude vahe ei ületa 5 mm. Joonis 3. Nivelleerimiskäigu kulgemise suund 6. Praktika. Elektrontahhümeetriga mõõdetud kinnine käik ja arvutus
ei lööda, vaid kasutatakse ajutisi latialuseid. Kui jaamas on lugemid tehtud ja arvutused korras, siis nivelliir liigub järgmisse jaama. Teise punkti absoluutkõrguse arvutamiseks peavad olema teada lähtepunkti absoluutkõrgus, mõnikord on siiski on vaja ka sidepunktide kõrgused. Kui sidepunktide vahel on vaja nivelleerida veel täiendavaid punkte, siis neid nimetatakse vahepunktideks. Neile punktidele tehtud latilugemid kirjutatakse eraldi lahtrisse vahevaated. 4. Nivelliirid ja nivelleerimislatid - elevatsioonikruviga nivelliirid (kontaktvesiloodiga) - kompensaatornivelliirid (isehorisonteeruvad) - digitaalsed nivelliirid Nivelleerimislattide levinud pikkused 3 ja 4 m, materjaliks puit või alumiinium, võivad olla üheküljelised või kaheküljelised. Lattidele on kantud sentimeetrijaotised ja
Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga E L=Hi-Hprojekt. Näiteks a) puhul 11,495- 11,154, saame vastuseks 0,341. Projektkõrgus tuleks seega märkida lati alumise ääre juurde siis kui nivelliirist vaadates on lugemiks 341. Kontrolliks muudetakse instrumendi kõrgust ning võetakse uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid? Reeper on geodeetiline kõrgusmärk, mis paigaldatakse ehitise vundamenti või pinnasesse. Liigid: Pinnasereeper - asetseb kuni 2 m sügavusel. Reeperi ülemine ots on harilikult 25-50 cm sügavusel.
Ajutine reeper võib olla rajatud ka ühte ruudustiku tippu. Sellisel juhul tuleb teha edasi tagasi nivelleerimiskäik lähimasse riiklikku reeperisse. Kui maastik võimaldab, võib väikese maatüki puhul nivelleerida kõik punktid ühest jaamast. Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus, Hi= HRp + ARp(ajutine reeper). kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile. Kui ühest jaamast ei saa nivelleerida kõiki vajalikke punkte, siis nivelleeritakse maatükk osade kaupa mitmest jaamast. Sel juhul nivelleeritakse mõned ruudustiku tipud sidepunkidena, ülejäänud aga vahepunktidena. Jaamad ja sidepunktid tuleb valida nii, et moodustuks kinnine käik, sest siis on kontrolli võimalus. Igas jaamas nivelleeritakse kõigepealt sidepunktid ja seejärel vahepunktid
mõõdistatakse ristprofiilid vajalikest punktidest. Kinnine nivelleerimiskäik (1-11) seostatakse reeperiga, ülejäänud punktidest moodustatakse lahtised käigud, mis seotakse kinnise käigu punktidega. 68. Pinnanivelleerimise arvutused Ruutude meetod: Tagasivaatega reeperile leitakse instrumendi horisondi kõrgus Hi = + H t Rp Rp kõigi teiste punktide kõrgused leitakse instrumendi horisondi meetodil, s.t. instrumendi horisondi kõrgusest lahutatakse latilugem. Latilugemid kirjutatakse kas väliraamatusse või kui on ainult üks jaam, siis võib kanda ka otse abrissile (vt järgmine slaid). Analoogiliselt kordub töö järgmistes jaamades, kusjuures eelmise jaama edasivaatepunkt on järgmises jaamas tagasivaatepunktiks. Peale välitööde lõppu tehakse arvutustööd ja koostatakse plaan. Kõigepealt tuleb tasandada kinnine nivelleerimiskäik, sealjuures tuleb kontrollida käigu sulgemisviga. Kuna pinna