Meine Freizeit und Hobbies Ich bin kein Sportfan. Ich mag keine Sportnachrichten. Ich treibe wenig Sport. Sport ist ein gutes Hobby. Ich machte Sport nur in Sport stunden. Wir haben zwei Sportstunden pro Woche in der Schule. Im Herbst und im Frühjahr spillen wir Fußball, Volleyball, Basketball oder laufen im Wald oder im Stadion. Im Winter laufen wir Ski auf dem slügel Latiku. Im Sommer kann ich schwimmen gehen. Ich kann sehr gut schwimmen. Im Sommer schwimme ich meistens im See Pühajärve und Pülme. Im Sommer kann ich auch Rad fahren. Ich mag volleyball sielen. Ich habe keinen Lieblingssportler. Ich treibe Sport wenn ich in guter Lust dazu habe. Die Leute lesen wenig Bücher. Wir lesen Pflichtliteratur in der Schule. Jetzt lesen wir den ersten Teil von Anton Hansen Tammsare ,,Recht und Wahrheit". Ich mag nicht Pflichtliteratur. Pflichtliteratur ist lang weilig
Vanemad ja sünd Tema vanemad olid Elmar Savisaar ja Maria Savisaar. Edgari ema neiupõlve nimeks oli Buresin, ta elas Vastse-Kuustes, hüüdnimeks oli Mann. Buresin on küllalt haruldane perekonnanimi. Elatist teenis ta turul müües aedmaasikaid ja seeni. 1949 aasta suvel arreteeriti vanemad, kuna nad olid müünud hobuse ära vahetult enne loomade kolhoosi andmist. Isa määrati 15 aastaks Siberisse vangilaagrise ja emale mõisteti viieks aastaks vangistus. Vello Latiku andmetel arreteeriti vanemad juulis. Raamatus ,,Mälu võim", väidab Enno Tammer, et Elmar savisaar arreteeriti 8. augustil 1949. Seetõttu on aga Enno Tammer seadnud oma raamatus kahtluse alla Elmar Savisaare isaduse. Elmar Savisaar ei olnud Edgar Savisaare bioloogiline isa, kuid oli kindlasti juriidiline isa Edgar Savisaar sündis sellel ajal kui ema karistust kandis, see juhtus Harku vanglas, 13. mail aastal 1950 Harku vallas. 1950 aasta sügisel naasis Edgari ema
Neil pole mitte ainult kiriku-, olustiku. Ja keeleajalooline tähendus vaid ka kirjanduslik väärtus. Neist õigupoolest algabki meie ilukirjanduslik proosa. Jutlus on usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku Piibli alusel. See moodustab luterlikus kirikus jumalateenistuse keskse osa. Pastorid on enamasti säilitanud oma jutlustekste. Lisaks G. Mülleri jutlustele on meil võimalik lugeda ka hilisemate pastorite (J. Hurda, K. E. Malmi, V. Reimani, J. Latiku, J. Kõpu, H. Kuurme jt) jutlusi. Piibli tõlkimise eellugu Piibel, maailmakirjanduse tippteoseid, on kirja pandud heebrea ja aramea (Vana Testament) ning kreeka keeles (Uus Testament). Tõlgituna saab teda lugeda ligi 2000 keeles või murdes. Valdavale osale maailma inimestest on Piibel tervikuna või osaliselt kättesaadav emakeeles. Eestlasteni jõudis terviklik Piibel pärast Põhjasõda, mil laastatud polnud mitte ainult maa, vaid ka vaimuelu