5.Sööt Sööta, milleks võivad olla erinevad vihmaussid, sääse- või kärbsevastsed, leib, tainas, mais, herned jms, hoitakse põhjal või üsna põhja kohal liikumatuna või seda üsnalaisalt mängides.Iseloomulik võtmise juures on see, et sageli latikas kõigepealt kergitab ujukit, seejärel hakkab eemale vedama ning lõpukstõmbaba vee alla. Haakimishetk sõltub sellest, kui suurt sööta me kasutame pisikese sööda puhul tuleb haakida kohe, suure sööda puhul aga anda aega latikal sööt suhu lutsutada. 6.Püügi tehnika Latikas on üsna ettevaatlik kala ning püügi juures tuleks vaikusele rõhku panna, eriti pöörata tähelepanu nendele helidele, mis vette kanduvad (tullide krigin, laine loksumine vastu paadikülge, paadis kõndimine jms).Kalameeste omavaheline jutlemine häirib kalu vähe, kuid näiteks autoraadiost kostuv mürtsmuusika võib latikate suud küll lukku panna. Ka see, kui mõni latikas õnge konksu otsast
veeloomi. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. Latikas on Eesti sisevete üks tähtsamaid püütavaid kalu. Lõuna pool kasvab latikas kiiremini ja saab suguküpseks 3-4-aastaselt, põhja pool 58-aastaselt. Latikas võib elada 2527 aastat. Latika peamised vaenlased on luts, koha ja haug. Latikal on maitsev valge liha, kuid palju luid ja rasva( 2-10%). Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana. Samuti on ta üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikate õhk-kuivatus- Latikad roogitakse ning lõigatakse selja pealt lõhki selliselt, et külled kõhu osadega ühendusse jääks. Roogitud latikad pestakse jooskva vee all ning lastakse veidi nõrguda. Seejärel latikad soolatakse ning jäetakse paariks
LATIKAS. Latikas on kõrget kasvu külgedelt lapik kala. Ta on suur ja pikaealine. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Latikas elab järvedes ja aeglaselt voolavates jõgedes. Suuremad kalad rändavad sügavamasse vette, et seal mudasel põhjal toitu otsida. Latikatel on söögiaeg ainult kaks korda päevas - hommikul ja õhtul. Tavaliselt elavad nad suures parves, aga paljunemise ajaks otsib iga üksik isane endale kodu. NURG. (suuremad kõhuuimed, kui latikal) Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, 7 oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge. Kehapikkus võib ulatuda 30 cm-ni ja kaal 180 g-ni. Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused,
annaabi.ee 
