Võtmise, otsimise, leidmise ja liikumistee jm jaoks on separatiivsed vormid (püüan metsast jäneseid). Sisekohakäänded Kolm sisekohakäänet: kuhu-kääne ehk illatiiv, kus-kääne ehk inessiiv ja kust- kääne ehk elatiiv. Sisekohakäänete lõpud on liitkäändelõpud, mis koosnevad kahest käändeelemendist. Neil lõppudel on ühine element –s, millele on liitunud vanad kohakäändelõpud. –s on vana läänemeresoome ja volga keeltele ühine latiivne käändelõpp, mis on eesti keeles lihtlõpuna säilinud vaid üksnes mõnedes adverbides. Illatiiv • Tänapäeva sse-illatiiv on analoogiavorm kontraheerunud noomenite eeskujul (meres(s)e, vrd *hampahasen > hambasse; häälikuseaduslik vorm oleks olnud *merehen >> mere) • Tänapäeva ha-, he-, hu-illatiiv on häälikuseaduslik (*māhen > *māhan > mahà) • Tänapäeva geminatsioonilise illatiivi tekkimise (konsonandi pikenemise) kohta
3. Mööndusmäärus Tõlkekonarustest hoolimata / tõlkekonaruste (kontsessiivadverbiaal) kiuste on see tore raamat. 4. Otstarbemäärus (finaaladverbiaal) Juhatajale toodi allakirjutamiseks hunnik pabereid. 23. Mis määrustel on kolm suunaaspekti? 3 suunaaspektiga määrused Määruse tüüp kuhu? kus? kust? (latiivne) (lokatiivne) (separatiivne) Kohamäärus Läksin teatrisse Olen teatris Tulen teatrist Valdajamäärus Andsin emale lille Emal on lill Sain emalt lille Seisundimäärus Keerasin ukse lukku Uks on lukus Keerasin ukse lukust lahti Ajamäärus Olen juunist Olen juulis maal Olen juunist
annaabi.ee 
