etnilised ja rassilised vähemused, feministid ning keskonnakaitsjad. Lisaks võib välja tuua ka fakti, et demokraate pooldavad rohkem naised kui mehed (naiste hulgas on toetus 5-10% kõrgem) ning selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et naised on mitmetes poliitika valdkondades (nt sotsiaalkaitse ja haridus) liberaalsemad kui mehed. Tõsi küll, selline sooline vahe on märgatav vaid valgete valijate puhul. (Patterson, 2013, p. 201; D. V. Edwards, 1998, p. 227) Rääkides latiinodest, tuleb mainida, et just nende hääled on valimistel sageli kaalukeeleks. Nimelt on latiinod majanduslikes küsimustes pigem liberaalsed ning sotsiaalses plaanis konservatiivsed, pooldades üheaegselt juskui kahe partei vaateid. Siiski on viimastel valimistel õnnestunud just Demokraatlikul parteil latiinod enda poole võita, kuna viimastele ei sümpatiseeri vabariiklaste seisukohad immigratsioonipoliitikas ning nad tunnetavad ohtu oma kogukonnale. (Patterson, 2013, pp. 201-202)
põhjustel. USA on ju multikultuurne riik ja seal on väga palju igasuguseid inimesi, kel on täiesti erinevad arusaamad sellest, mis on õige ja mis on vale, mis on hea ja mis on halb. USA-s on (kultuuride, inimeste) integratsiooniga väga suuri raskusi. 2004. aastal oli trellide taga 2,13 miljonit inimest (100 000 elaniku kohta 726 vangi, seega oluliselt enam kui Lääne- Euroopas). Kahekümnendates aastates USA mustanahalistest veedab aega vanglas 16,2%, latiinodest 3,6% ja valgetest 1,7%. Kaks kolmandikku vangidest satub kolme aasta jooksul pärast vabanemist uue kuriteo tõttu kongi. Keskmiselt maksab ühe inimese aastane vangis hoidmine 22 000 dollarit, aastas kulutab USA vangide peale 57 miljardit dollarit. Erinevate kultuuride (vene õigeusk, islam, budism jne; vene, tatari, baškiiri, kaukaasia- ja põhjarahvaste jne) koostööga on tõsiseid probleeme ka Venemaal, kus 2007. aasta juunis oli vangide arv üle 890 tuhande.
annaabi.ee 
