Ülesanne 3. Lati ümarvesiloodi kontrollimine. Nivelleerimislati ümarvesiloodi kontrollimiseks seati latt konnale sellisele kaugusele instrumendist, et enamus latist oleks nivelliiri vaateväljas. Latt seati esiküljega nivelliiri poole ning lati ümarvesiloodi järgi horisontaalseks. Seejärel keerati nivelliiri vertikaalniit lati ühe servaga paralleelseks. Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja poolt. Niimoodi toimides kontrolliti kõik lati asendid pöörates seda 90 ° kaupa. Ülesanne 4. Lattide paari taldade nullpunktide kõrguse erinevuse määramine. Lati taldade nullpunktide kõrguste erinevuse määramiseks asetati nivelliirist umbes 15 meetri kaugusele 4 konna. Latid asetati järjekorras igale konnale ning võeti igalt 4 lugemit
pannakse võib reljeefi iseloomulikesse kohtadesse välja joonistada horisontaalide ligikaudse kuju. Krokii peale tavaliselt mõõtusi ei kanta. Koostatakse silmamõõduliselt ja võib olla koostatud igale jaamale eraldi või ka naaberjaamadele ühine.. Soovitav on brigaadis 4 liiget, kuid saab töötada ka kahekesi. Üks on tahhümeetri juurs vaatlejaks, teine protokollija, kolmas koostab krokiisi ja neljas on 10 latihoidja. Krokiikoostaja liigub maastiku koos latihoidjaga ja valib latipunktide asukohad. Plaani juhiks on krokiikoostaja. Teodoliittahhümeeter tsentreeritakse jaama punkti kohale ja horisontaalringi limb orienteeritakse teodoliitkäigu naaberpunktile. Alidadi pööramisega seatakse horisontaalringile lugem 0'00''. Seejärel alidad kinnitatakse ja limbi pööramisega viseeritakse naaberjaamale, limb kinnitatakse, lati punktidele viseeritakse alidadi pööramisega. Limbi rohkem puutuda ei tohi
palju, et saadud kõrgused iseloomustaksid täielikult mõõdistatava maatüki reljeefi. Latipunktid peavad asuma reljeefi skeletijoontel (veelahkmejoon ja voolukoha jooned). Tuleb võtta mäe ja künketipud, süvendite põhjad ja servad, kõrgustike jalamitel, lisaks tuleb määrata kõrgused ehitste juures ja teiste iseloomulike kohtade kõrgused. Vana tüüpi instumentidega töötades kuulus brigaadi vähemalt 4 inimest (tahhümeetri juures vaatleja, protokollija, krokii koostaja, latihoidja). Krokii koostaja liigub koos latihoidjaga maastikul ja märgib krokiile lati asukoha ning numbri. Töö alguses kontrollitakse instrumendi kaugusmõõturit. Igas jaamas mõõdetakse käigu nurk täisvõttega ja mõõdetakse nii horisontaalnurk kui ka vertikaalnurk. Mõõdistatavatele punktidele võib mõõta nurga ühe poolvõttega ja vertikaalnurga mõõtmise täpsuseks võib võtta 1'. 4. Tööde järjekord tahhümeetrilise mõõdistamise jaamas
reeperile asetati teine latt; - nivelleerimisel kasutati jäika, mittemuudetava pikkusega jalgadega puitstatiivi; - sidepunktidel kasutati lattide alustena metallvaiu ja asfaldinaelu; - enne mõõtmiste algust hoiti nivelliiri ja nivelleerimislatte välistemperatuuriga kohanemiseks töötemperatuuril; - nivelliiri horisonteerimisel jaamas suunati pikksilm alati nn "esimese" latihoidja poole; - nivelleerimislattide vertikaalasendis hoidmiseks kasutati tugikeppe; - nivelliiri ja lattide vaheline vahekaugus (õlg) oli üldjuhul kuni 40 m, erandolukordades (teede, tänavate, veekogude ületamisel) kuni 70 m; - viseerimiskiire minimaalne kõrgus maapinnast oli 0,3 m; - vahekauguste (õlgade) erinevus jaamas ei ületanud 0,5 m ja kogu sektsioonis 1 m; - vaatluste järjekord jaamas oli TEET ETTE;
annaabi.ee 
