Riik jagati haldusüksusteks, linnade omavalitsust kitsendati. Maksureform. Raha väärtus alanes ja kaupadele kehtestati piirhinnad (301 a), et takistada liigkasuvõtmist. Lõpuks hakati makse korjama natuuras. Rooma languse põhjused: Inflatsioon. Riigi kulud kasvasid ja neid püüti katta järgmiselt: Makse tõsteti Vähendati raha väärismetallisisaldust (tõi kaasa hindade tõusu ja naturaalmajanduse). Barbarite rüüsteretked (talupojad pagesid linnadesse ja latifundiumitesse). Epideemiad (Marcus Aureliuse ajal katk) ja kodusõjad(rahvastik vähenes ligi 50%). 330 a. Constantinus Suur muutis pealinnaks Konstantinoopoli , kuna see oli lähemal impeeriumi rikastele ja kriisist vähem haaratud idaaladele. Jätkus despootlik valitsemisviis. 395 a. toimus lõplik Rooma riigi jagunemine kaheks: Lääne ja Ida- Roomaks e Bütsantsiks. 476 a. kukutas germaani väepealik Odoaker viimase Rooma keisri Romulus Augustuse see oli Lääne-Rooma riigi lõpp.
Rooma riik langes tagasi naturaalmajanduse tasemele. Kuna kaubavahetuses oli segaduses ja see langes, langes ka käsitöö toodang. Tagajärjesks oli linnaelu pidev allakäik. Ida ja lääne provintside erinevus süvenes. Linnad allutati keisri kontrollile. Maksude suurenemine ja barbarite rüüstamine vähendasid ka talupoegade julgeolekut. Selle tagajärjel jätsid talupojad oma kodud. Jätsid oma majapidamised ja otsisid kaitsed latifundiumitesse. Vabad talupojad kadusid ja kujunes välja kolinaat. Algul oli vabad talupojad maa rentnikud. Kui nad jäid võlgadesse muutusid sõltuvateks talupoegadeks ja lisaks rendil pidid tegema teokohustust. Constantiniuse ajal võeti neilt likumisvabadus ja muutusid paikseks. Tühjadele maadel, kust talupojad olid põgenenud asustati ka vangi võetud barbaritega ja neid sunniti maad harima. Rahvaarv vähenes, kuna katkud laastasid