orjus,tühistati muid seadusi,piirati kirikuõigusi ja muud. Rahvastik · 19.sajandil kasvas kiires tempos rahavstik ja muutus selle koossesis. · Rahvaste kujunemist mõjutas immigratsioon. · Mitu Ladina-Ameerika riiki olid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maad. · Mustanahaliste tööjõu sisseveo tõttu kasvas neegrite osa. Majandus · Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele. · Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. · Tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõtuvus Euroopa maadest. Sisepoliitika · Pärast iseseisvumist valitses sisepoliitikas äärmine ebastabiilsus ja kaos. · Erinevate võimuvõitluste tagajärjeks olid sagedased vandenõud,mässud,ülestõusud,revolutsioonid,kodusõjad. · Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. · 19.sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid. Majandus
19. sajandil kasvas kiires tempos Ladina-Ameerika rahvastik ja muutus selle koosseis, rahvuse kujunemist mõjutas otseselt immigratsioon Euroopast. Mitmed Ladina-Ameerika riigid jäid endiselt peamiselt indiaani elanikkonnaga maaks. Hariduse vallas saavutasid suuremaid edusamme majanduslikult paremini arenenud ja rohkem linnastunud, euroopaliku elulaadiga riigid. Riigid spetsialiseerusid teatud kultuuri või tooraine tootmisele. Põllumajanduses valitses suurmaaomandus ehk latifundism. 19. sajandi teisel poolel tugevnes Ladina-Ameerika majanduslik ja rahaline sõltuvus Euroopa maadest. Pärast iseseisvumist valitses Ladina-Ameerika maade sisepoliitikas äärmine ebastabiilsus ja kaos. Sagedased olid vandenõud, mässud, ülestõusud jne. Poliitiline võitlus arenes tihti anarhiaks. 19. sajandi lõpul hakati moodustama rahvuskodanluse parteisid. Ladina ameerika riikide vahel leidsid aset hulgaliselt sõjalisi konflikte. 19. sajandi lõppu ja 20. sajandi algust