aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese Poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kubermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795.
Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710. aastaks vallutas Liivimaa kubermangu Rootsilt Venemaa (viimane sai selle ametlikult enda valdusesse 1721. aastal), Poola-Liivimaa langes tema kätte 1772. aastal Esimese poola jagamisega. Seejärel kadus nimetus Poola-Liivimaa käibelt ja Latgale liideti Vitebski kumbermanguga, nimetus Liivimaa kinnistus aga üheselt Liivimaa kubermangule. Alates 1795. aastast oli Liivimaa üks
annaabi.ee 
