Geneetika osatähtsus Inimese käelisus on geneetiliselt määratud. Käelisuse nähtav väljendus seevastu on suuremalt osalt harjutaise ja kasutamise küsimus. Potentsiaalne vasakukäeline võib küll õppida parema käega kirjutama või viiulipoognat juhtima. Hoolimata sellest jääb ta, kui see tal parema käega ka paremini või halvemini õnnestub, vasakukäeliseks. Tänapäeval lähtuvad neurofüsioloogid sellest, et kogu lateraalsuse struktuur on geneetiliselt määratud. Juba enne inimese sündi on paika pandud, millises ajupooles asub kõnetsentrum ja milline käsi saab kunagi olema osavam. Sealjuures on tõenöoline, et nii vasakukäeliste kui ka paremakäeliste kõnetsentrum on vasakus ajupooles omal kohal. See ei pea aga alati nii olema. On ka vasakukäelisi, kelle juures kõnetsentrum paikneb paremas ajupooles 4
Geenid/keskkond tasandil - Spetsiifilised kõnearengupuuet ja kirjaliku kõne puudeid on seostatud konkreetsete geenide mutatsioonidega - Ebasoodne keskkond arengut mitte toetav keskkond - Traumad või haigused, mis kahjustavad kesknärvisüsteemi 8. Meelepuudega lapsed. Vaegkuulmine. Kuulmise füsioloogia ja kuulmismeele olulisus psüühika arengus. Kuulmispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse järgi. Kuulmiskahjustuse tüübid kahjustuse koha, lateraalsuse ja tekke aja järgi. Kuulmiskahjustuse mõjud kõne arengule, intellektuaalsele arengule, akadeemilisele sooritusele ja sotsiaal-emotsionaalsele arengule. Kurtide ja vaegkuuljate laste varane areng taju, mälu ja mõtlemise areng kuulmismeele kahjustuse tingimustes; kõne, mänguoskuste, sotsiaalsete oskuste ja eneseteenisnduse varane areng. Vaegnägemine. Nägemise füsioloogia ja nägemismeele olulisus psüühika arengus. Nägemispuude määratlus ja raskusastmed pedagoogilise käsitluse
annaabi.ee 
