On isoleeritud muteerunud spoore, mis on resistentsed kuumusele, kuid neil puudub dipikoliinhape. See võib viidata, et resistentsust kujundavad ka teised tegurid (Wikipedia, 2014). 1.3 Asukoht Endospoori asukoht erineb bakteriliigiti ning on kasulik identifitseerimisel. Peamised endospoori asukohad raku sees on: terminaalne, subterminaalne ja tsentraalse asetusega. Terminaalsed endospoorid on nähtavad raku poolustel, tsentraalsed on enam-vähem raku keskel. Aeg-ajalt on leitud ka lateraalseid endospoore. Joonisel 2 on toodud endospooride asukohad. Terminaalsete endospooridega on Clostridium tetani, selle bakteri endospoor on oma suuruse tõttu laiendanud raku seina enda ümber. Bacillus cereus’e endospoor on tsentraalse asetusega, subterminaalselt on Bacillus subtilis’e endospoor (Wikipedia, 2014). Joonis 2. Endospoori asukoht – terminaalne (a, d, e), subterminaalne (b), tsentraalne (c, f). (Tóth et al., 2013)
Algkudede liigitamisel lähtutakse sageli nende ruumilisest asukohast taimes (joonis). Nii eristatakse tipmisi ehk apikaalseid (varte ja juurte tippudes, pungades, neid nimetatakse ka kasvukuhikuteks), külgmisi ehk lateraalseid (kambium) ning vahe- ehk interkalaarseid (varre sõlmekohtades asuvaid) meristeeme. Taime vigastatud koha ümber tekib haavakude ehk kallus, milles leidub algkoelisi rakke -- kalluse- ehk haavameristeemi. Selle talitledes tekivad teisesed haavakoed -- haavapuit, haavakork jne. või isegi uued
annaabi.ee 
