moodustama. Sabakonnalistel on jäseme morfogeneetiline väli somiitide naabruses pronefrose kohal. Vaba jäseme esmaseks allikaks on jäseme morfogeneetilise välja tsentraalne osa, aga selle eemaldamisel on ikkagi võimalik jäseme taastumine väljaga külgnevate alade arvelt. Millised rakud on olulised jäsemepunga tekkeks? Jäsemepunga moodustamisel osalevad mesenhüümi rakud lateraalplaadi mesodermi somaatilisest kihist (jäseme skeleti eelrakud) ja somiitidest (lihaste eelrakud). Vajalikud on ka neuraalhari ja neuraaltoru. Maismaaselgroogsetel on 4 jäsemepunga, mis asetsevad alati vastakuti. Kuidas Hox perekonna geenid mõjutavad jäseme arengut? Hox geenid määravad anterioposterioorsel teljel koha, kuhu jäse tekib; eristavad mesenhüümi rakud kas stülopoodiks, seugopoodiks või autopoodiks ja määravad
rakke koonduma enda ümber ja muutuma epiteliaalseteks struktuurideks, mis diferentseeruvad funktsionaalseteks neeru nefroniteks Millised struktuurid arenevad Wolffi juhast millised struktuurid arenevad metanefrilisest mesenhüümist. indutseerub paarilistest nefrilistest juhadest arenema kusejuhapungad, millest arenevad kogumistorukesed ja kusejuha, mis suunab uriini kusepõide. Millest areneb kusepõis ja kusiti? Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra-embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm -> millised struktuurid sellest arenevad) sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud; jaguneb 2 kihiks - somaatiline ja splanhiline mesoderm; sellest pärineb ka ekstraembrüonaalne mesoderm (lootekestad, mis embrüot arengu jooksul ümbritsevad, sh amnion, allantois, rebukott) Mõisted: Mis on somatopleura?
pärasooleks. Urogenitaalsiinusest areneb nii kusepõis kui ka kusiti. Kusejuha siseneb algselt urogenitaalsiinusesse Wolffi juha kaudu. Hiljem kusejuha eraldub Wolffi juhast ja suubub moodustuva põie kaelapiirkonda. Emastel Wolffi juha degenereerub ning Mülleri juha ühineb emakaga ja isastel moodustab see seemnejuha, mis suubub kusitisse. Kusejuha ja kusepõie ühinemispiirkond on arenguliselt ülioluline. 86. Külgplaadi/lateraalplaadi mesoderm (ekstra- embrüonaalne mesoderm, somaatiline ja splanhiline mesoderm millised struktuurid sellest arenevad), kus paiknevad embrüos (kui mõelda ristlõigu peale) Külgplaadimesoderm – sellest kujunevad süda, veresooned, vererakud, kehaõõnte vooderdus, vaagna- ja jäsemeluud. 1) somaatiline mesoderm (ektodermi poolne) 2) splanhniline mesoderm (endodermi poolne) 3) ning eraldi paiknevaks ekstraembrüonaalseks mesodermiks
annaabi.ee 
