Juut palvetab kindlas suunas, Püha Maa e. Jeruusalemma poole. Samuti on kindlaks määratud ka palvetamise asend, mis on kord seistes, kord istudes, olenevalt palvesalmist. Mõnikord palvetatakse kõva häälega, mõnikord vaikselt, üldjuhul lauldes. Juudi vanemad vastutavad Toora Rahva eksisteerimise eest, just nemad räägivad ja kannavad edasi juutide traditsioone enda lastele. Vanemad koos õpetajatega, peavad käituma Toora ideaalide järgi, nemad peavad olema eeskujuks enda latele ning peavad hoolikalt järgima Toora õpetust. Selleks, et osata õpetada oma lapsi, peavad vanemad nende mõtetesse süvendama Toora maailmavaadet ning juhtima tähelepanu Toora väärtustele. Peab oskama olla hea vanem ning valdama teatud oskusi. Kuigi on teada, et ideaali ei ole ega tule, siiski peavad vanemad püüdlema, et oma lapsest see ideaal teha, vaatamata sellele, et see tegelikusses kunagi ei õnnestu. Armastus on veelgi tähtsam kui distsipliin, sest just sellel tundel areneb võim
Hans Christian Andersen (1805-1875) Andersen on sündinud Odensi linnas vaese kingsepa ja pesunaise pojana. Ta ise pidas ennast romaani- ja näitekirjanikuks ja alles seejärel muinasjutukirjanikuks. Osa Anderseni varaseid loometöid ilmus kogus ,,Nooruskatsetused". Tema kirjanikuisiksuse mõjutasid tugevasti kokkupuuted romantikutega, kelle hulgas olid Hugo, Dumas, Heine. Üheks suurimaks eeskujuks sai Andersenile Hoffmann. Anderseni muinasjuttude esimene raamat ,,Latele vestetud muinasjutud" ilmus 1835. aastal, sellele järgnesid üha uued ja uued täiendatud väljaanded. Eraelus oli Andersen üksildane. ,,Muinasjutud on hiilgav, maailma kauneim kuld, seesama kuld, mis tulukesena sädeleb laste silmades, naeruna heliseb nii laste kui ka vanemate suus." ,,Printsess herneteral", ,,Pöial-Liisi", ,,Väike merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Keisri uued rõivad" jpm. Heinrich Heine (1797-1856)
annaabi.ee 
