Esemed kui täiesti uued. Kasutusel nn ,,arheoloogilised kalurid", kes klaasist põhjaga paadis uurisid järvepõhja. Kokku on leitud üle 2500 eseme (juba siis oli palju leitud). Alus mitmetele esemetüüpidele. · Oppidiumid spetsiifiline asulatüüp. Linna ja linnuse vahepealsed. Rajati võitluses roomlaste vastu, max 600 ha (enamik 100 ha). Kaitses kasutusel kivid ja palkkonstruktsioonid. N 26.11.09 Rauaaeg RAUA TOOTMINE kõige universaalsem rauavorm pärineb Lateeni kultuurist, seal oli juba olemas ka viil. Raua tootmisel kasutati pikka aega ka lusikpuuri. Valmistati adraterasid, vikateid, raudäärisega labidaid. Lateeni kultuuri seostatakse enim keltidega, kes olid väga sõjakad ning kellel oli luksuslikke kilpe, soomusrüüsid. Nende odaotsad olid huvitava lainelise kujuga. Eestist on Lateeni kultuurist leitud kaks juhuleidu: 2 mõõka EESTI RAUAAEG (500 eKr-1225 pKr) Vanem rauaaeg 500-450 pKr Jaguneb: 1. Eelrooma rauaaeg 500 eKr 50 pKr, 2
võõrad esemetüübid, mis näitab, et kusagilt mujalt on toodud/ostetud esemete katkeid ning need siis Eestisse toodud. Aastal 2001 avastati Eestis veel üks pronksmõõk, Vajangu pronksmõõk, mis oli juba 25 aastat tegelikkuses olnud muuseumis. Hiljem, kui Tõnno Jonuks seda mõõka nägi, tuli välja, et see pärineb kuskil 1000-750 eKr ning on Hallstatti stiilis mõõk. Taolisi on leitud ka Taanist ja Rootsist. Eelrooma rauaaeg Eelrooma rauaajast (500 eKr – 50 pKr) pärineb varane nn lateeni tüüpi mõõk, mis leiti Jäbara kivikirstkalmest ning seda peetakse Eesti vanimaks raudesemeks. Eelrooma rauaaja lõpust on leitud hiline nn lateeni tüüpi mõõk Arknast, mis leiti jõest. Jõest leitud relvade puhul on arvatud, et omal ajal võidi sinna ohverdada. Eelrooma rauaaja mõõga leiud on koondunud eelkõige Ida- Virumaale. Üks roostetanud mõõk on leitud ka Alulinnast. Rooma rauaaeg Rooma rauaaega on Eestis arheoloogid pidanud pikka aega rahumeelseks
annaabi.ee 
