Suhtlus sünnib siis, kui kommunikaator (saatja) edastab retsipiendile (vastuvõtjale) sõnumi. Selleks on aga vaja transporditeed (kanalit) ja transpordivahendit (meediumi). Kanaliks on inimese meelded: silm on vaate-, kõrv kuulde-, keel maitse-, nina haiste- ja keha kompekanal. Kommunikatsioon võib kulgeda mööda kõiki neid kanaleid, mööda mõnda või ainult ühte kanalit. Sellise suhtluse lihtsustatud kujutlusele vastab Harold D. Laswelli kuulus küsimus: ,,Kes ütleb kellele mida, mis kanali kaudu ja millise mõjuga?". Sama küsimuse võib esitada ka retsiependikeskselt: kes otsib mis teavet, mis kanalist ja millise tulemusega? Laswelli lihtne mudel on piisavalt abstraktne ja kehtib suhtluse laias spektris. Kommunikatsioon selle mudeli mõttes ei ole piiratud ainult kõne ja kirjaga, vaid hõlmab ka söömist, riietust, miimikat, armastust, mängu, sporti jne, seega inimese kogu
) Charles Morris publitseeris 1945. aastal töö, milles ta eristas semiootika kolme tasandit: süntaktika, semantika ja pragmaatika. Need vastavad Shannoni ja Weaveri liigitusele: C-pragmaatika, B- semantika, A-süntaktika. Semantilise infoteooria järgi on lause seda informatiivsem, mida rohkem see välistab vastavas keeles võimalikke asjaolusid. Shannoni idee entroopiast: Entr-valikud-informatsioon Laswelli 5 küsimuse mudel: Kes? ütleb mida? mis kanali kaudu? Kellele? millise efektiga? Oma propagandauuringutele tuginedes mõistis Lasswell kommunikatsiooni kui ühepoolset, lineaarset, kausaalset ja determinatiivset (määravat) protsessi, mille tagajärg on ette arvestatud. Gerbneri mudel: kultivatsiooni perspektiiv (tegelikkuse konstrueerimine meedia abil). See hüpotees kirjeldab, kuidas meedia mõju (Gerbneril televisioonis näidatava vägivalla mõju) kujuneb pikema aja
annaabi.ee 
