köögivilju. Viinapuukasvatusega tegeletakse oaasides. Tehnilistest kultuuridest kasvatatakse puuvillapõõsast,suhkruroogu ja suhkrupeeti. Peamine loomakasvatusharu on lambakasvatus, veerandi karjast moodustavad karakullilammbad,vähem veiseid ja kitsi. Tähtsamad veoloomad on kaamelid ja eeslid, kasutatakse ka hobuseid ja muuli. Suurtööstust ei ole. Vähesel määral ammutatakse maagaasi,kaevandatakse kivisütt, vasemaaki, barüüti, kivisoola, kipsi ja lasuriiti. Töötlev tööstus piirdub ainult mõne tekstiili-, õmblus-, naha-, jalatsi-, ehitusmaterjali-, keemia- ja toiduainetetööstuse ettevõttega. Käsitööna valmistatakse vaipu, nahatooteid ja tarbeesemeid. Riigi võrdlemisi rikkalikud maavarad on suures osas hõlvamata, seetõttu on toormepuudus suur. Maanteid on 34 800 km. Lahingute ajal on paljud teed ja sillad purustatud,osa teid pole suudetud maamiinidest puhastada. Mägedes kasutatakse veoloomana eesleid, kõrbealadel kaameleid
Piltidel kujutatakse akrobaate, arlekiine, prostituute ja vaeseid. Eriti iseloomulik on sel perioodil vägivaldse anatoomia kujutamine. Hindude jumal Visnu inkarnatsiooni Ramat kujutatakse tavaliselt sinise nahaga. Sinine värv sobib Visnule hästi, kuna see sümboliseerid taeva mõõtmatust. Sinise nahaga kujutatakse ka teist tema ilmumiskuju Krisnat. Sinine vääriskivi on safiir ja sinine kivim lasuriit. Mesopotaamias kasutati lasuriiti templilageda kaunistamiseks, kuna lasuriit sümboliseeris taevast. Kristluses kasutatakse sinist seoses Neitsi Maarjaga, keda ka kunstis kujutatakse tihti just sinise kleidiga. Kust on pärit sinine värv, sõna `sinine` ei mainita kordagi Iliases ega Odüsseias, oletatakse, et süüdi on siin Homerose pimedus. Kuid on esitatud ka arvamusi, et muistsed Kreeklased ei näinud värve samamoodi kui tänapäeva inimesed
teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine:
teised püsisid jalas juba saapaninast algava ristirästise rihmpõimingu abil. Naised kandsid pikemana näimiseks paksu korktallaga jalatseid. Ehted: Kreeklased nagu tesiedki rahvad näitasid ehete kandmisega oma jõukust. Leitud on kõrvarõngaid, käevõrusid, kaelakeesid, sõrmuseid ja rinnanõelu, mille valmistamisel tarvitati lisaks metallile ka poolvääriskive: kaltsedoni, karneooli, ametüsti, roosat, rohelist ja halli kvartsi, mäekristalli, lasuriiti, türkiisi, granaati ja kristalset kaltsiiti. Väärismetallist tehti Kreekas niihästi ehteid kui söögisriistu ja nipsasjakesi. Kulda oli väga vähe, kuna seda kaevandati ääremaadel, Makedoonias ja Traakias ning mõnedel Egeuse mere saartel, kõikjal väga väikestes kogustes. Ehteid toodi siis idamaadest ja hiljem püüti neid juba jäljendada. Lapsed kandsid amuletti väikest ehet mis pidi kurja eemale peletama. Meikimine:
annaabi.ee 
