laiali kanda gneissbretsa pangaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt, mujalt Loode- Eestist ja isegi Saaremaalt. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäoliselt säilinud bretsakihid ja võimalik, et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud ,,kork"- jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. 6 Neugurundi keskmadala moodustavad just need plahvatusejärgsed, Vara- ja Kesk- Ordoviitsiumi merest settinud lubjakivid. () Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kokku struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle keskse madaliku (vee sügavus kõigub 1- 20 m vahel) ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud
mitmeringne: keskse süviku ümber esineb vähemalt kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäolisest säilinud bretshakihid ja võimalik et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud "kork" - jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. Eesti suurima ja senistest varjatuima Neugrundi mitmeringilise struktuuri avastamis- ja uurimisloos kajastub geoloogide eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite avastamise suunas. Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmussaarelt jm geoloogidele teada iseäralikud gneissbretsad. Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille
meetodit: turba freesimine, tükkturba tootmine ja turbaplokkide lõikamine. Turba kaevandamine näeb võrreldes teiste maavarade kaevandamisega välja üsna teistsugune, sest selle käigus tehtavad tööprotsessid meenutavad sageli pigem põlluharimist kui kaevandamist (Eesti Turbaliit, s.a.). Kuna turvas sisaldab looduslikul kujul palju niiskust (ca 90%), seetõttu on iga tehnoloogia lahutamatuks osaks turba kuivatamine, mis algab juba enne turba lasundist eemaldamist. Kaevandamiseks lubatud ala hakatakse kraavidega piirama, et pinda eraldada ülejäänud soost. Turvas seob vett hästi ega taha seda kergelt loovutada, selleks tuleb rajada kraavid üsna tihedalt, enamikul juhtudel iga ~20 m tagant. Nii moodustub kaevandatavale alale kraavide võrgustik, mille vahelt nn väljakutelt turvast kaevandatakse. See on vajalik selleks, et saaks liigset vett välja juhtida. Kuivendamine kestab ligikaudu 2-4 aastat. Ärajuhitav vesi, mis
Vesi ja kuivaine Turvas koosneb veest, tahkest faasist ja gaasist (CH4 – metaan). Veesisaldus väljendatakse kas vee massi ja proovi summaarse massi suhtena, protsentides. varieerub 0…100%. Levinud on ka väljendamine vee massi ja kuivaine suhtena protsentides või kg/kg. Siin tulemused varieeruvad 0…3000 (4000) % vahel või 0 kuni 30(40) kg/kg. Viimane tähendab, et 1 kg kuiva turba kohta tuleb kuni 40 kg vett. Seepärast turba kasutamiseks majanduses tuleb looduslikus seisundis lasundist kaevandatud massist eemaldada suur kogus vett, mis on ei ole selles vaba veena. Vesi võib olla vaba või seotud. 1. Vesi suurtes poorides ja aukudes (diameeter > 1 mm. Selle eemaldamisel niiskus 85% 2. Kapillaarvesi (eemaldamisel niiskus 65%) 3. Kolloidselt seotud vesi(esimese kolme eemaldamisel niiskus 40%) 4. Osmootselt seotud vesi Tabel Kuivenduse ja töötlemise mõhu turba veesisaldusele Tootmise etapp Niiskus % Keskmine vee sisaldus kg/kg Looduslikus seisundis 90..
annaabi.ee 
