Kihtide asendi tõttu pidi see nafta ammugi hävinema. Kaugemale lõunasse paranevad tingimused. Kolmas tase, mis samuti avaneb Põhja-Eestis Orduviitsiumi sügavamas osas, oleks diktüoneemakilt. Scupin (1924) pidas võimalikuks, et see kiltkivi suuremas sügavuses võis maa sisemuses valitseva soojuse mõjul naftat anda ning selle nafta sünnipaik peaks siis asuma paekaldast eemal, kusagil lõunas. Diktüoneemakilt on kaetud savika glaukoniitliivaga, kilda aluseks on liivakivid. Need lasumistingimused oleks tagatiseks, et destillatsiooniproduktid ei saaks kaduda üles maapinna suunas ning soodsa tektoonika puhul koonduksid alumistesse liivakividesse. Üldtuntud on asfaltiidi ning selliste ainete esinemine Eestis eriti saartel (enam Hiiumaal). Need ained esinevad Ordoviitsiumi liivakivides, õõnsustes ja lõhedes. Nende olemasolu kõige rohkem kõneleb sellest, et vastavates kivimites on aset leidnud õige vähesel määral süsivesinike rännak ja oksüdatsioon
Soid moodustus ka madalamates maismaalistes nõgudes ja merest eraldunud laguunides. Nõnda on turvas pinnakattena Eestis väga levinud. Turbakihi paksus ulatub vahel 6-7 meetrini. Eestit ei saa lugeda maapõuevaradelt rikkaks riigiks, kuid siiski leidub siin mitmesuguseid maavarasid, mida kasutatakse edukalt majandustegevuses. Neid maavarade leiukohti, kust maavara tasub tööstuslikult kaevandada, nimetatakse maardlateks. Seal on varud piisavalt suured ja kvaliteetsed ning maavara lasumistingimused on head. Ka muud majanduslikud näitajad peaksid kaevandamist õigustama ja keskkonnatingimused seda võimaldama. Eesti tähtsaim maavara on põlevkivi. Ehitusmaterjalina on laialt kasutatav paekivi. Peamised tööstuslikud savi leiukohad on Põhja-Eestis. Liiva ja kruusa leidub kõikjal. Rohkesti leidub Eestis turvast. Tähtis maavara, mida praegu ei kaevandata, on fosforiit.
2. Hooned 3. Rajatised sh. Teed ja nende päraldised 4. Hüdrograafia ja hüdrograafilised rajatised 5. Maastikul märgistatud piirid ja piirded 6. Taimkate (kõlvikud), pinnakatted ja reljeefivormid 7. All- ja pealmaatehnovõrgud 3.6 . Peamised kivimitüübid ja nende omadused. 23 Kivim- ühest või mitmest mineraalist koosnev maakoore tahke osa. Esinevad maakoores lasunditena. Kivimi koostis, ehitus, lasumistingimused on seoses neid sünnitanud geoloogiliste protsessidega. Tavaliselt on kivimi koostise ja omaduse seisukohalt määravaks 3-4 mineraali. Erinevad omavahel strukuurselt ( st koostises olevatemineraalide absoluutse ja suhtelise suuruse, kuju, omavaheliste paigutuste järgi ). Oma tekketingimustest tulenevalt jaotatakse kivimid: Tardkivimid e. magmakivimid Settekivimid Moondekivimid Tardkivimid Tardkivimid on tekkinud maakoores esinenud silikaatse sulami magma
annaabi.ee 
