tõeväärtusfunktsioonina, mis määrab operandide tõeväärtuste järgi tulemi tõeväärtuse. Lausearvutuses on kandvaks hulgaks formaalsete lausete hulk; interpretatsioon omistab lausetele konkreetsed tõeväärtused. Lausearvutuse tehte tulemi tõeväärtus on sellele tehtele vastava tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Kuid lausearvutuses pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldamiseks piisav, sest sama tõeväärtus võib olla veel väga paljudel lausetel. Sestap tuleb lasuearvutuse tehete juures arvestada, et tulem koosneb just nimelt selle konkreetse tehte operandidest (just neist lausetest, millega opereeriti). EITUS (negation, denial) Tõeväärtuste Boole'i algebras saab muutuja p väärtus saab olla kas l või 0. Muutuja p eitus ¬p defineeritakse kui unaarne tehe, mis annab muutujale vastupidise väärtuse: ¬p = 1 – p. Ka lausearvutuse Boole’i algebras on lause p ja selle eitus ¬p vastupidise tõeväärusega. Kuid peab
tõeväärtusfunktsioonina, mis määrab operandide tõeväärtuste järgi tulemi tõeväärtuse. Lausearvutuses on kandvaks hulgaks formaalsete lausete hulk; interpretatsioon omistab lausetele konkreetsed tõeväärtused. Lausearvutuse tehte tulemi tõeväärtus on sellele tehtele vastava tõeväärtusfunktsiooniga määratud. Kuid lausearvutuses pole tulemi tõeväärtus tehte kirjeldamiseks piisav, sest sama tõeväärtus võib olla veel väga paljudel lausetel. Sestap tuleb lasuearvutuse tehete juures arvestada, et tulem koosneb just nimelt selle konkreetse tehte operandidest (just neist lausetest, millega opereeriti). EITUS (negation, denial) Tõeväärtuste Boole'i algebras saab muutuja p väärtus saab olla kas l või 0. Muutuja p eitus ¬p defineeritakse kui unaarne tehe, mis annab muutujale vastupidise väärtuse: ¬p = 1 p. Ka lausearvutuse Boole'i algebras on lause p ja selle eitus ¬p vastupidise tõeväärusega. Kuid peab
annaabi.ee 
