(agendi) vahel, mille korral annab üks lepingupool teisele kasutada tema omanduses või valduses oleva aluse kauba vedamiseks teatud kindlaks merereisiks või kokkulepitud perioodiks. Teine lepinguosaline (prahtija) tasub laevaomanikule kokkulepitud summa aluse kasutamise eest. Time charter laev antakse kasutamiseks koos laevaperega Bareboat charter - laev antakse kasutamiseks ilma laevapereta 5. Lastivedu (veoleping). https://www.riigiteataja.ee/akt/241458 2 peatükk § 4. Lastiveoleping (1) Lastiveoleping on veoleping, millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu.
üleandmist; omanikul kohustus puudused kõrvaldada, kuid ei ole kohustust tasuda selle kasutamata jäänud aja eest). Meenuta Balanga Queen juhtumit - laeva omanik ei vastuta: vastutab prahtija. BearBoat charter andis võimaluse laev registreerida selle väljaostmise ajaks prahitud laevade registrisse (annab võimaluse tõsta üles Eesti lipp). Rahvusvahelised reeglida lastiveo korraldamiseks Tekkisid selliselt, et kunagi loeti, et lastivedu on maritime adventure, et kapten investeerib seiklusesse oma laeva ja kauba omanik oma kauba. Mõlemad vastutavad selles ulatuses, millises väärtuses kaup/laev investeeriti. Kunagi oli tegemist common carriers'idega, kes vastutasid kogu kauba väärtuse ulatuses, aga vedajatele see ei meeldinud ja hakkasid tekkima eraviisilised vedajad e private carriers, ning need hakkasid lastiveolepingutesse sissekirjutama tingimusi, mis järjest rohkem ja rohkem hakkas neid vabastama vastutusest.