Laps õpib koostama lauseid, esitama küsimusi, (ALIAS) saab positiivseid emotsioone. Lauamängudega arendatakse väikelapses ka püsivust, loogilist mõtlemist, põhjus-tagajärg seost, reeglitest kinnipidamist. Alias on juba suur samm algsetest lauamängudest edasi võiks näideteks tuua algsemaid lauamänge... Puzzled- arendavad tähelepanu, peenmetoorikat. (Suuremaid ja keerukamaid puzzlesid saab kasutada ka näiteks lastevahelise koostöö arendamiseks). Suuremate puzzlede puhul koostööd teiste lastega. Matemaatilised mängud- (KAPSAUSS) arendavad mõtlemisoskust, taibukust. Matemaatikas on värvid ka tähtsad, loendamist, liitmist lahutamist, suurem, väiksem, hulgad. (Kuid mitte ainult. Üldiselt on laste jaoks lihtsam omandada läbi mängude kõiki matemaatilisi mõisteid ja omadusi. Nagu näiteks: värvid, loendamine, liitmine, lahutamine, hulgad, suurusmõisted, kohamõisted jne)
Professional School Counseling: 2014-2015, Vol. 18, No. 1, pp. 206-216. Kodu on agressiivsuse arengu keskpunkt Nii laps kui ka teismeline väljendavad oma tundeid peamiselt kodus. Tunded tulevad nähtavale turvalises keskkonnas, kus ei pea kartma tõrjumist. Mida valusamate tunnetega on tegemist, seda suurem on vajadus turvatunde järele. (6) Kõige effektiivsem lastevahelise väärkohtlemise ennetamine on olla aktiivselt seotud oma lastega. - Pööra tähelepanu lastevahelisele rivaalitsemisele - Loo reeglid emotsionaalse väärkohtlemise ennetamiseks ja hoia neist ka ise kinni. Nt. väljenda selgesõnaliselt, et nimedega kutsumine, narrimine, halvustamine, ähvardamine või provotseerimine ei ole aktsepteeritud. - Ära pane vanemaid lapse liiga palju vastutama nooremate eest. Nt. kasuta kooliväliseid tegevusi selle asemel, et
VÕIDAN-KAOTAD mõtteviis on eelnevale alternatiiviks. See mõtteviis ütleb, et kuna mina võidan, siis sina kaotad. Juhtimisstiilis tähendab see autokraatset lähenemist. Võidan-kaotad mõtteviisiga inimesed on altid kasutama oma positsiooni, võimu, vara jms oma tahtmise saamiseks. Selline mentaliteet tekib enamasti tingimusliku armastuse tulemusena, mida kultiveeritakse koduse kasvatusega. Teiseks mõjutajaks on eakaaslaste seltskond. Ka akadeemiline keskkond tegeleb lastevahelise võrdlemisega, mitte lapse võimete järgi hindamisega. Võistlus toimub spordis, tööturul ja mitmel pool mujalgi meie elus, mis kujundab võidan-kaotad mõtteviisi. KAOTAN-VÕIDAD mõtteviis on halvem, kui eelmine. Need inimesed püüavad olla teiste meele järgi, otsivad jõudu, populaarsusest või aktsepteeritust. Neil on liiga vähe julgust väljendamaks oma tundeid ja veendumusi, lastes end aina mõjutada teiste poolt. Enamasti on tegemist järele- või allaandmisega.
annaabi.ee 
