Esimene sünnitusmaja loodi 1791. aastal Göttingenis. Selles on ka kabel, kus vallasemad nemad peamiselt haiglasse sünnitama sattusid said oma patte andeks paluda. (Oldi siiski juba nii ,,humanistlikud", et ei pandud vaeseid ,,lapsega tüdrukuid" kiriku ette häbiposti...) Sünnitajatele sageli maksti, et nad tuleksid haiglasse, sest niiviisi said praktilise kogemuse arsti- või ämmaemandaõpilased. Emade- ja lastetervishoid sisaldas endas niisiis paternalistlikke jooni spetsialistid tundusid teinekord paremini teadvat kuidas sünnitada, last toita ja kasvatada jne (võrreldes emaga). Lapsed said tähelepanu veel ka seetõttu, et statistiliselt oli haiguste levikut kõige kergem vaadelda laste surevuse kaudu. Niisiis tekkis pediaatria. 1837. aastal avati Viinis lastehaigla (juba 1802 oli midagi sellelaadset avatud ka Pariisis). 19. sajandil tuleb rõhutada olulisi muutusi suhtumises patsienti
53 juurde nii sotsiaalse, statistilise, psühholoogilise isegi poliitilise dimensiooni. Darvinistlik hüsteeria tekitas tervishoiutemaatikat juurde. Nii Natsi-Saksa, fasistlik Itaalia kui kommunistlik Vene jutlustasid tervist, macho-töölisi ja viljakaid emasid. Jõuti seisukohale, et kui vajatakse tervet bioloogiliselt määratletud ühiskonda, tuleb mitte ainult tervishoid, vaid ka tervis, inimkeha, teatavas mõttes natsionaliseerida. EMADE-LASTETERVISHOID sisaldas endas selgeid paternalistlikke jooni kõik (st spetsialistid) teadsid paremini (kuidas sünnitada, last toita ja kasvatada jne) kui ema. Lapsed said tähelepanu ka seetõttu, et statistiliselt oli haiguste levikut kõige kergem vaadelda laste surevuse kaudu. Tekkis pediaatria. 1837. a avati Viinis lastehaigla, 1802 on midagi sellist avatud juba Pariisis, kuid üldiselt olid lastehaiglad visad tekkima, sest käsitlus lapsest kui millestki erilisest, kujunes alles 20. saj.
annaabi.ee 
