saanud.Tähtsal kohal on hoopis tangu-ja jahuvorstid. Mardikskäimise eelisaeg oli õhtu enne mardipäeva.Mardid olid karvase ja koleda välimusega ning kandsid kaasas vitsa, millel olevat tervistav toime. Pahupidi pööratud kasukat ja rõiva karvasust on rahvausundi uurijad pidanud viljakuse sümboliks. Kui mardisandid tuppa tulid alustati laulu ja tantsuga. Mardilaulus jagati õnnistust nii põllule kui karjale, nii perele kui pereliikmetele eraldi. Soovitakse ka lasterohkust, vallalistele peiu-ja pruudipõlve. Andidest ilmajäämise puhul sajatati, kuulutati karjale kadu, perele tõbesid,nälga ja muud ebaõnne. Kui sanditajaid üldse sisse ei lastud, karistati muul moel: ukse taha laoti puuriit ja toodi seamold, vanker tõmmati katusele,kaevu puistati linaluid. Mardisandid on kummaliselt riides. Meie jaoks on moodne käia teksade ja dressipluusiga, aga mardisandid käivad pahupidi pööratud kasukatega, näod tahmased
Päeva sõnumiks on, et lapsed ja abikaasad tänavad emasid ja vanaemasid laste kasvatamise eest. Esimest korda korraldas oma ema auks Udernas 1922. aasta suvel piduliku emadepäeva Helmi Mäelo, Eesti tuntumaid karskustegelasi. Eeskuju sai ta Viiburis nähtud pidustustelt. Emadepäeva korraldades mõtles ta oma lasterikkale emale, keda selle tõttu sugugi kõrgelt ei hinnatud: "Ma ei julge kinnitada, kuivõrd üldine see oli, kuid Udernas valitses lasterohkust halvustav meeleolu. Suurt lastekarja peeti vaesuse ja rumaluse märgiks. Jõukamatel ja targematel oli hoopis vähem lapsi." Järgmise aasta maikuu kolmandal pühapäeval korraldas ta koos naiste karskusseltsi juhataja Helmi Põllu ja paljude sõsarseltside toetusel emadepäeva peaaegu 20 kohas. Sellest alates hakati koostama juhendeid päeva läbiviimiseks, näidiskõnesid ja pakkuma sobivat repertuaari esinemiseks
noorpaari õnne või tuua noorpaari vahele tüli. Noorpaar viidi magama tähtsamatest pulmategelastest kaaskonna saatel. Esimesel ööl magas noorpaar riietatult, sealjuures pidi mõrsja avama kõik riietusesemete haagid, nööbid jne. Üldiseks tavaks oli, et peig läks enne voodisse ja noorik visati peiu kõrvale. Voodisse või voodi alla asetati mitmesuguseid esemeid: kirves, nuga, tõlv, mõrsja särk jne. Vastavate esemetega taotleti eelkõige lasterohkust. Enamasti püütakse vastavate esemetega kindlaks määrata esimese lapse sugu: kui pulmaööl oli voodi all kirves, siis oli esimene poeg, kui kurikas siis tütar. Käibel oli ka kombeid sünnituse kergendamiseks või sünnitusvalu ülekandmiseks mehele. Ka muid ennustusi ühendati esimese ööga. Näiteks usuti, et kui naine tahab võimu majas enda kätte saada, siis pangu esimesel pulmaööl vanad mehe püksid omale padja alla.
annaabi.ee 
