lasteaedades. Lapsi hoitakse rühmades ning ta võib olla lasteaias terve päeva, osa päevast või mõne päeva nädalas. Lisaks omavalitsuste lasteaedadele on ka eralasteaedu ning -perelasteadnikke. Perelasteaaias hoiab omavalitsuse poolt palgatud perelasteaednik mõnest lapsest koosnevat rühma oma kodus. Suuremates asulates on ka ööpäevaringselt tegutsevaid lasteaedu, mis on mõeldud vahetustega tööl käivatele vanematele. Lisaks ülalmainitule on Soomes ka lastepargid ning avalikud lasteaiad, mis mõlemad tegutsevad omavalitsuse järelvalve all. Neisse võib minna eelnevalt tasumata ja ette teatamata. Lasteparki minnes peab alla 4-aastastel lastel hoidja kaasas olema. Mõnedes lasteparkides on hooldajad, kes jälgivad last teatud aja eraldi tasu eest. Lastele korraldab tegevust lastepargi personal. Avalikes lasteaedades osalevad vanemad ise laste hoidmisel. Neis saab ideid ja tuge laste hoidmisel ning vanematel on võimalus kohtuda teiste täiskasvanutega.
jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil.
annaabi.ee 
