peenehelbeline nahaketendus ja selle irdumine suurte tükkidena peopesadelt ja jalataldadelt.Põsed on intensiivselt punetavad ja iseloomulik on ninaalune lööbevaba kolmnurk. Lööve: Levib kaelalt rinnale, seljale ja jäsemetele. Lööve on peensõlmeline, katsumisel kare ja paikneb punetaval nahapinnal. Keel: Algul on keelel katt, kusjuures keeleots on puhas. Alates neljandast haiguspäevast on keel vaarikapunane ja näsaline nn. ,,vaarikmari keel" 4. Kuidas levivad lastenakkushaigused? Laste nakkushaigused levivad inimeselt inimesele õhu kaudu või käte ja esemete vahendusel, mõnikord ka toidu, joogi või pinnase kaudu. 5. Nimeta sagedasemad lööbelised ja lööbeta lastenakkushaigused. Sagedasemad lööbelised lastenakkushaigused on: Tuulerõuged, punetised, sarlakid, leetrid Sagedasemad mittelööbelised lastenakkushaigused on: Mumps, rotaviirus, difteeria, teenanus, läkaköha, poliomüeliit, Hib viirus 6
paiknemisele, rühmitumisele, primaarsete (avalduvad haiguse algfaasis) ja sekundaarsete (ägeda haiguse paranemisjärgus) lööbeelementide välimusele. Patsienti tuleb kraadida, mõõta vererõhku, kontrollida teadvust. Potentsiaalselt eluohtlikud seisundid lööbega täiskasvanute hulgas on eelkõige seotud olemasolevate krooniliste haigustega, ohustatud on immuunpuudulikkusega patsiendid, diabeetikud, astmaatikud jne. Lastenakkushaigused nagu tuulerõuged võivad täiskasvanutel kulgeda väga raskelt. Eksootilistelt reisidelt naasnud ebaselge etioloogiaga haigestumised vajavad samuti tähelepanu. Viirusinfektsioonide korral tuleks haige isoleerida tervetest, vajadusel viia nakkuskliinkusse. Meningokokkinfektsiooniga haige vajab kiirelt abi ja isoleerimist. Naha streptokokk ja stafülokokkinfektsioonid võivad vajada tõenäoliselt kirurgilist abi, vastavalt