7-klassise Mittetäieliku Keskkooli. Edasi õppis ta Tartu Ehitustehnikumis, Vanemuise balletistuudios ning Leningradi Koreograafiakoolis, mille ta lõpetas 1959. aastal. 1949-1950 olin Väino Vanemuise teatri rühmatantsija, 1950-71 Estonia teatri balletisolist, 1971-75 operetisolist ja aastast 1975 samas teatris inspitsient. Tantsinud solistina kontserditel mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse. Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö.
aasta sügisel Tartu Ülikoolis ajakirjanduse esimesel kursusel. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Praegu töötab Ta Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Andrus ise arvab, et ta ei ole mingi romaanikirjanik. Talle meeldib teatrile kirjutada. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Tema vend on sotsoloog Juhan Kivirähk. Tema ema on kunagine Nukuteatri näitleja Ingrid Kivirähk, kelle laiemalt tuntud roll oli Tipp ETV legendaarses lastelavastuses. Isa Ants oli samuti näitleja ja aastatel 1979-1986 Nukuteatri direktor. LOOMINGUST Andrus Kivirähk on kirjutanud väga palju raamatuid, proosateoseid, näidendeid, stsenaariume. Tema kuulsaimad raamat on ,,Rehepapp" ,,Mees kes teadis ussisõnu". 1995. aastal ilmunud proosaraamatu ,,Ivan Orava mälestused ehk Minevik kui helesinised mäed´´ eest omistati Andrus Kivirähkile Eesti kultuurikapitali 1996. aasta kirjanduse aastaauhind. 1997
annaabi.ee 
