lapse õpetamine. Ka oskab lapsevanem nõustada õpetajat kuidas vajadusel tema last töösse kaasata ja vajadusel rahustada. Õpetaja omalt poolt saab anda soovitusi lapse õpetamiseks ja oskuste arendamiseks kodus. Hea koostöö puhul on lapse kiire areng ja efektiivne õpetamine kergemini tagatud. Kindlasti mängib rolli õpetaja isiksus. Tema empaatiavõime ning oskus laste vahelisi suhteid korraldada. Õpetajast oleneb suurel määral kuidas suhtub lastekollektiiv erivajadusega kaaslasesse. Kas neid tõrjutakse või vastupidi osutatakse vajalikku tuge ja abi ning kaasatakse ühistegevustesse. Mingis mõttes kuuluvad kõik lapsed hariduslike erivajadustega õpilaste hulka. Keegi on veidi andekam ning vajab oma arenguks rohkemat. Mõni laps on tugevam matemaatikas ning oskab elus toime tulla läbi erinevate lahenduskäikude. Teisel seevastu õnnestuvad paremini lugemine ja kirjutamine. On lapsi, kes oskavad ennast väljendada pigem läbi
eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Teistelt saadud hinnangusse suhtub laps selles eas väga emotsionaalselt. Ta ei suuda veel eristada hinnangut mingile oma teole või tegevuse produktile hinnangust enda isiksusele
eakaaslasega tekib vajadus käsutada kõike omandatut. Ühises tegevuses tekib pidevalt situatsioone, mis nõuavad toimingute kooskõlastamist, heatahtlikku suhtumist partnerisse. Seoses kontaktide arenguga muutub lapsele oluliseks eakaaslase suhtumine temasse. Kui kolmeaastane, tulles lasteaeda keskendub täiskasvanule ja võib eakaaslast üldse mitte tähele panna, siis varsti on eakaaslaste sümpaatia võitmine üheks olulisemaks käitumismotiiviks. Lastekollektiiv mõjutab isiksuse arengut ka grupis valitseva arvamuse kaudu. Kolmeaastaste grupis puudub veel ühine hinnang, ühe arvamus ei mõjuta teise oma. Nelja-viieselt hakkavad lapsed teise arvamusi tähele panema ja alluvad enamuse arvamusele (konformsus). Edaspidi konformsus väheneb. Kuna grupipoolne hinnang on lapsele nüüd eriti tähtis, siis püüab ta hoiduda tegudest, niis kutsuvad esile eakaaslaste negatiivse hinnangu.