Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal – selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana-Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990. aastate lõpul eravaldusse siirdus. Mõisa interjöör on olnud väga suursugune - peatrepp on marmorist, põhikorrusel on mitmeid saale - kõige suurem ja uhkem nn. Valge saal, ümmarguse põhiplaani ja väga uhke laega kuppelsaal mida kasutati esivanemate galeriina. Lisaks ka söögituba ja üks väiksem sammastega saal. Söögitoa kõrval on üks väiksem tuba, mis võis
lamedad kolmnurkfrontoonid. Eriti pidulik on hoone paremas otsas paiknev valge saal, mis on kaunistatud sammaste ja ülirikkaliku stukkdekooriga. Suursugune on ka hoone keskosas paiknev kuppelsaal selle kassettlae ükski rosetirida ei kordu, algselt oli see ruum mõisaomanike portreegalerii. 1919. aastal mõis võõrandati Karl Otto von Stackelbergilt ning neile jäeti kasutada Vana- Riisipere. 1921. aastal rajati mõisa piiskop Platoni nimeline orbude varjupaik, mis tegutses lastekoduna mõisahoones kuni 1984. aastani. Edasi jäi peahoone pikalt lagunema, kuni ta 1990te aastate lõpul eravaldusse siirdus. /1/ 2. Hoone seisund Vaatamata aastatepikkusele hooldamatusele, on Riisipere mõisa peahoone säilinud erakordselt tervikliku ja puutumatuna. Rahuldavaks võib üldjoontes hinnata ka hoone põhikonstruktsioonide olukorda. Konstruktsioonide kahjustused on suuremalt jaolt välised, mitte aga konstruktsioonikahjustused (tuul ja vihm on murendanud seinalt lahti