...............................17 8.3. Ütlemisi Oskar Lutsu kohta ......................................................................18 8.4. Suitsetamas.........................................................................20 8.5. Sajandi sada parimat eesti algupärast lasteraamatut..........................21 2 2. Sissejuhatus Juurdlesin pikalt selle üle, keda 1920-1930ndate aastate lastekirjanikest lähemalt uurida. Peast käisid läbi tuntud ja vähem tuntumad nimed, kuid lõpuks jäin pidama Oskar Lutsul. On ta ju siiski meie lastekirjanduse paremikku kuuluv ja klassikuks saanud kirjanik, kelle teoseid on alati tore ja hingeliselt hea lugeda. Mul on vaid kahju, et mul ei õnnestunud lugeda noorsoonäidendit ,,Ülemiste vanake" (1919), mille Oskar Luts kirjutas Tallinnaga seotud mütoloogia motiividel. Kui tema teoste
ja ettekanded jms. Kirjanik peab seal oma blogi ehk veebipäevikut. Vilep valdab ka internetiavarustes tegutsemiseks vajalikku sõnavara: ,,vaata minu täielikku profiili'" kõnetab lapsi rohkem kui ,,elulugu" või ,,biograafia". (Vilep 2007a). Hoolimata elektroonilise meedia olulisuse tunnistamisest on vähestel eesti kirjanikel oma koduleheküljed. Valdavalt on tegu noorema põlvkonna autoritega, nagu Sass Henno, Vahur Afanasjev, Peeter Sauter, Sven Kivisildnik. Eesti lastekirjanikest on oma koduleht ainult Valeria Ränikul ja loomisjärgus Aidi Vallikul, kelle kodulehe autoriks on Vilep. Vilep on öelnud, et ta aitaks heameelega kaasa kirjanike kodulehekülgede loomisele, kuid ta ei leia sellele algatusele rahastajat (Vilep 2007b). 1.5. Kommertsialiseerumine Tsiteerides briti lastekirjanduse uurijat Peter Hunti, on lastekirjandus kui grupp tekste ühelt poolt elusaim ja originaalseim kunstide seast ja samas jõhkra kommertsliku ärakasutamise ohver (Hunt 2005:1).
annaabi.ee 
