teiselt poolt mitte-ilukirjanduse ning ühtlasi eetikaväliste kultuurinähtuste valdkonda. Nagu kõigil muudelgi klassifikatsioonide puhul, tuleb ka siin arvestada, et alati leidub kirjandusteoseid, mis jäävad piirialadele ning on raskesti määratlevad. Eetilisuse kriteeriumi silmas pidades kuulub lastekirjandusse ka rahva suuline looming. Osa folkloorist on mõeldud eeskätt lapse tarbeks, osa läinud laste kasutusse adapteeritud kujul. Lastekirjanduseks tuleb pidada ka neid algselt täiskasvanutele määratud ilukirjanduslikke teoseid, mis on mitmesugustel põhjustel üle läinud ja kinnistunud laste lugemisvarasse. Lastekirjandus on ilukirjanduse iseseisev haru, millel on kõik belletristikale omased tunnused. On olemas kõik ilukirjanduses esinevad põhiliigid (proosa, luule, draama) ja zanrid ( romaan, jutustus, muinasjutt, poeem, komöödia, draama)
seejärel tuleb pikk paus ning paguluses pärast sõda tuleb uus loominguline puhang ja kirjutab uusromantilist lühiproosat ja ka (,,Krutsifiks aines võetud Brasiilias) mitterealistlik arendus. 6. loeng Juhan Jaik · 1924-33 Võrumaa jutud I-II · 1928 Kaamelid pasunapuhujatega Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. · Lapsed tal on otseselt lastele adresseeritud kirjanudust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. ,,Võrumaa jutud" on sageli taandatud lastekirjanduseks, kuid samas võib seal ka midagi enamat näha. Lastekirjanduseks taandamine tuleb sellest, et ta jutustab muinasjutt kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes
annaabi.ee 
