leksikograafias Margit Langemets ja kõnetehnoloogias Meelis Mihkla. Tallinna Ülikool. Sotsiolingvistika, keelepoliitika ja koodivahetusega tegelevad Mart Rannut, Ülle Rannut, Anna Verschik, Anastassia Zabrodskaja. Eesti keele õpetamise teoreetilisi aluseid uurivad Martin Ehala, Viivi Maansoo, Krista Kerge. Eesti keele omandamist teise keelena uurib Ülle Rannut ja eesti vahekeele korpuse koostamisega tegeleb Pille Eslon. Murrete ja keelevähemuste uurimisega tegeleb Jüri Viikberg. Lastekeelt uurib Reili Argus, grammatikat Peep Nemvalts, Mati Hint, Krista Kerge, Martin Ehala ja Helle Metslang. Fonoloogiat ja foneetikat uurivad Mati Hint ja Mart Rannut, tekstilingvistikat Krista Kerge ja Katrin Aava, nimeuurimist Annika Hussar ning fraseoloogiat Katre Õim. Tegevusvaldkondi. Keelekorraldus Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati.
Üks võimalus end kirjeldada on vanuse ja põlvkonna kaudu. Need mõjutavad keelekasutust. Lisaks neile mõjutab keelekasutust ka inimese vanus, kellega räägitakse. Võtmesõnad näitavad vestluses rääkija vanust. Ema räägib oma lastega lühikeste lihtlausetega. Kui ta räägiks vanema inimesega, oleks ta laused pikemad ja keerukamad. Lapsevanemad-vanavanemad kasutavad lastega kõneldes hellitusnimesid ja lastekeelt, nt kullake. Seda teevad ka lapsed ise (ema emme). Ühevanuste inimeste vestlus on voolav: mõlemad rääkijad jätkavad vestlust kiiresti, kui eelmine rääkija on vooru lõpetanud. Vanusevahega rääkijatel võib esineda pause. Noored kasutavad slängisõnu. See tingibki olukorra, et vanemad inimesed ei mõista noori ning vajavad „tõlget“. Sõnavaraerinevus näitab rääkijate vanust. Vanust võivad näidata ka häälikulised erinevused
annaabi.ee 
