tähelepanu, siis areneb lastel ka kõrge saavutusvajadus. Tõukejõuks on saavutustega seotud positiivsed emotsioonid ja oma võimete tunnetamine. Kasvatuse erinevuse tõttu on vajadus suurem sageli just esmasündinud ja ainukestel lastel. Hirm ebaedu ees tekib siis, kui hakatakse lapse tegevuses tulemusi varakult võrdlema teiste laste omadega, kui teda nimetatakse saamatuks jne. Ameerika psühholoog David McCelland (1917-1998) uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nende seost maa majandusnäitajatega. Ilmus seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus, see viib edaspidi aga suuremale ettevõtlikkusele, mis aitab kaasa majanduse arengule. Tulemusi saadi ka ajaloolises võrdluses. Kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes (nt Eesti, USA) rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja eesmärkide
Selles eristatakse püüdlust edu saavutada ja püüdlust ebaedu vältida. Uurimustest ilmnes, et need, kes on suunatud edu saavutamisele, seavad endale eesmärke, mille puhul on edu tõenäosus umbes 50%. Need aga, kes soovivad vältida ebaedu, eelistavad ka väga suure või väga väikese edutõenäosusega ülesandeid. Kasvatuse erisuste tõttu on saavutusvajadus suurem sageli just esmasündinud ja ainukestel lastel. Ameerika psühholoog David McClelland uuris eri kultuuride lastekasvatustavasid ja nande seost vastava maa majandusnäitajatega. Kinnitust leidid üldine seaduspära, et seal, kus kasvatuses rõhutatakse iseseisvust ja isiklikku vastutust, kujuneb inimestel suurem saavutusvajadus. Tuntud kultuurierinevuste uurija Harry Triandis on uurinud individualistliku ja kollektivistliku kultuuriga maid. Esimestes rõhutatakse inimese individuaalset arengut ja omaenda eesmärkide poole püüdlemist, kollektivistlikud kultuurid aga seavad esiplaanile grupi vajadused