Keskmiselt kulutavad töölkäivad naised kodutöödele päevas kahe tunni võrra enam aega kui mehed. Mees kui isa. Kodused väikelastega isad harv nähtus (vanemahüvitist kasutab ca 2,5% isadest). Isade vähest huvi vanemahüvitise kasutamise vastu võib ühest küljest kindlasti seletada traditsiooniliste soorollide püsimisega, mis konstrueerib ,,hea isa" eeskätt tubli leivateenijana. Isade ajalist panust lastekasvatusse ei peeta traditsiooniliselt nii tähtsaks kui emade puhul. Teisalt puudutab otsus, kes lapsega koju jääb, tervet perekonda ning seetõttu tuleks põhjusi, miks isad lapsehoolduspuhkust nii harva välja võtavad, vaadelda kompleksselt ehk lähtudes nii isast kui ka emast. Kas ema julgeb ja tahab üldse isale seda õigust loovutada? Probleemid, mida võib seostada sooliste stereotüüpidega. Meeste lühike eluiga (naistega võrreldes üle 10 aasta vahet). Riskikäitumine
enesesuunamist. Selline enesesuunamise teostamine (Mis kujutab endast näidet proksimaalprotsessidest, mis toimuvad täiskasvanute töö raamistikus) loob paremat kognitiivset pädevust, mida mõõdetakse standardiseeritud psühholoogiliste testidega, samuti suuremat enesesuunamist täiskasvanu psühholoogilise toimimise teistes aspektides. Veel tähelepanuväärsem on siiski vastavate muudatuste näitamine mõttemudelites, väärtustes ja suhtumistes lastekasvatusse, mida väljendasid tuumpere teised liikmed, kaasa arvatud nii töötaja abikaasa kui ka tema lapsed. Lõpuks näidati neidsamu mõjusid üldistavat nii läbi soo(näit .naistöölised) kui ka kultuuri (Näiteks uurimistulemusi dubleeriti Poolas enne selle riigi üleminekut sotsialismist kapitalismi). Kuigi minu arvates Kohni ja tema kolleegide töö kujutab endast pöördelist panust nii täiseas psühholoogilise arengu kui ka ühelt põlvkonnalt teisele toimuva edastamise uurimisel
annaabi.ee 
