Mare Leino kirjutab oma artiklis probleemsetest lastest, olles vaadanud alaealiste asjade komisjoni toimikuid. Kajastamisel on just eesti elu sotsiaalsed probleemid. Sõnad: vaesus, tööpuudus, hälbimus on meie kõnepruugis märkamatult tavaliseks saanud. Alaealiste komisjonile laekunud materjalid peegeldavad elu keerdkäike: pere- ja koolikriise, järelvalvetust, tõrjutust, vähest hoolivust, jõuetust laste kaitsmisel ning annavad üldistava pildi lastekaitsest, kus sõnad ja teod sageli ei kattu. (Leino, 2001.) Oluline on lapse kasvatamisel lapsevanema kasvatusstiil. Arvatakse, et kui lapsevanem omab võimu lapse üle, siis kasvab temast eeskujuliku käitumisega, täiskasvanuid austav inimene või vastupidi, olles järeleandlik ning malbe siis kasvab lapsest südamlik, loominguline ning vaimselt vaba, tolerantne isiksus. Kahjuks see nii ei ole. Autoritaarses ja järelandlikus süsteemis on kurja juur võim lapsevanema võim lapse üle või
Halduskohtu otsusega mittenõustumisel on isikul õigus edasi kaevata ringkonnakohtusse ning viimases astmes ka Riigikohtule. Sotsiaalsete erivajadustega inimeste kaitse Lisaks üldistele reeglitele sotsiaalhoolekande osutamistel on erilisel kohal sotsiaalsete erivajadustega isikute kaitse. Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt peetakse sotsiaalsete erivajadustega isikuteks: lapsi, puuetega inimesi, vanureid ja kinnipidamiskohast vabanenud isikuid. Laste hoolekanne Laste hoolekanne on üks osa lastekaitsest laiemas mõttes. Laste hoolekandes saab seega eristada üldisi teenuseid, mida osutatakse sotsiaalhoolekande seaduse alusel ning laste hoolekannet laiemas tähenduses, mis hõlmab endas ka lastekaitset . Lapseks lastekaitse seaduse tähenduses peetakse isikut kuni 18-aastaseks saamiseni. Kuna Eesti õigustaktides teistsugust lapse mõistet antud ei ole tuleb last mõista eelpool nimetatud tähenduses. Laste hoolekandeasutuses tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev
annaabi.ee 
