Taanis, Prantsusmaal ja Hollandis paigutatakse pooled vanemliku hoolitsuseta jäänud lastest kasuperedesse (Siplane, 1999). Kokkuvõte Minu arust annab Eestis tunda veel Nõukogudeaeg, mil paigutati vanemliku hoolitsuseta lapsed valdavalt lastekodudesse. Praegu küll puhuvad vanemliku hoolitsuseta laste hoolekandes teised tuuled, aga keskmine eestlane on ikka selline ettevaatlik ja suhtub umbusuga võõra lapse võtmisse enda perekonda. Siin on suur roll riigil, kui lastekaitsepoliitika arendajal ja elluviijal, kes saaks sellist mõtteviisi muuta. Loodetavasti oleme varsti sellel tasemel, et vähemalt pooled vanemliku hoolitsuseta lastest saaksid peres üles kasvada. Uute peremajade süsteem on küll iseenesest tore, aga mulle tundub see pisut läbi mõtlemata. Jätab mulje, et tahetakse midagi ära teha ja selleks ehitatakse aga uusi maju juurde. Kui majad valmis, siis hakatakse alles vaatama, mis edasi saab. Nagu eelpool mainitud, siis ka uutes
Lastekaitse poliitika riiklikud eesmärgid seab lastekaitse nõukogu (LKS eelnõu § 11 lg 1 p 1 ja 2), laste õiguste ja Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 27 lastekaitsepoliitika töötab välja sotsiaalministeerium, mis on ka selle rakendajaks (LKS eelnõu § 12 lg 1 p 1 ja 3). SKA viib riiklikku lastekaitsepoliitikat ellu riigi (LKS eelnõu § 13 lg 1 p 1 ja 4) ja KOV kohalikul tasandil (LKS eelnõu § 15 lg 1 p 1). Tänase süsteemi kitsaskohaks on PWC poolt 2013. aastal läbi viidud uuringu tulemuste järgi lastekaitse valdkonna nõrk juhtimine ja arendamine riiklikul tasandil ning see, et lastekaitse valdkonnal puuduvad
annaabi.ee 
