Olukorra halvenemist kardavad ungarlased (61%), Küprose elanikud (55%), kreeklased (55%) ja portugallased (52%). Sotsiaalsed suhted Perekonnaelu. 2008. aastal oli 80% elanikest oma perekonnaeluga rahul (üsna rahul 45 ja täiesti rahul 35 protsenti), seejuures abielus ja lastega paaride seas olid 87% peresuhetega rahul. Põlvkondadevaheline toetus on suurenenud: perekonna nooremalt põlvkonnalt abi saajate hulk on kasvanud 32%-lt 53%-le ja oma täiskasvanud lapsi lastehoiul või majapidamistöödes abistavate vanavanemate vm sugulaste hulk 28%-lt 39%-le. Võib eeldada, et pereelul, sh kodutööde tegemisel ja lastekasvatamisel, on erinev mõju meeste ja naiste elukvaliteedile. Kuigi Eesti naiste panus kodutöödesse ja laste eest hoolitsemisse on suurem kui meestel (Telpt 2008), ei pruugi see tähendada naiste suuremat rahulolematust pereeluga, sest rahulolematus on üldjuhul tingitud hoiakute ja tegeliku käitumise mittevastavusest kui
tööelutasakaal võtmetähtsusega. Nii trade-off kui ka triple tragedy on nö gender-neutral. Sotsiaalse investeeringu lähenemine seda pole, seega võtab vananeva ühiskonna probleemi tõsiselt. Siin sotsiaalpoliitika mõiste laiem, st klassikalistelt näitajatelt (sotsiaalkindlus, sh pension, töötutoetused, haigushüvitised) liigutakse kaugemale. Eelkõige uus fookus naiste tööhõivel, lastehoiul ja heaolul. Kuidas mõõta üleminekut sotsiaalse investeeringu paradigmale? Pole ühtset definitsiooni sotsiaalse investeeringu kulutustele. Hemerijck jagab: 1. service-oriented capacitating- ALMP, childcare, education, reserach and the rehabilitation of disabled (liidrid Skandinaaviamaad, siis kontinentaal-E) 2. benefit-transfer compensating- old age, surviors, disabled (v.a rehabilitatsioon); töötus (v.a ALMP). Siin Skandinaavia, kontinentaal-E, vahemeremaad samal tasemel).
annaabi.ee 
