keeruliseks osutuda. Vaja on kohaneda uute keskkonnaoludega, õppida tundma selle võimalusi ja piiranguid, tulla toime värskelt alanud suhetega õpetajate ja kaaslastega (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Laste gruppi tulevad väga erineva iseloomu ja temperamendiga, erineva arenguloo ja peretaustaga, erinevate sotsiaalsete ja kognitiivsete oskustega lapsed (Lapse kohanemine lasteaia ja lastehoiuga lapsevanemate ja õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe
et laps ei pruugi seal piisavalt õppida ja areneda, kuid teist varianti lihtsalt pole (ERR, 2013). Tallinna Nöpsiku lastehoiu juhataja Karin Visse nendib, et sageli tuuakse tema lastehoidu lapsi just seepärast, et lasteaedades pole kohti. Ta märgib, et mitmed lapsevanemad küsivad ikka ja jälle, kas neil pakutakse ka mingit lasteaialaadset algharidust lapsele (ERR, 2013). Siit tekibki peamine probleem: tuleks eristada lastehoidude tüüpe selgemalt. Kui tegemist on lastehoiuga, mis pakub vaid mõnetunnist valvet laste järele, võiks see olla lihtsalt mängutuba – koht kus laps ise saab mängida mõnda aega. Kui aga tegemist on lapsearengut soodustavad asutusega, tuleks sellele mõelda mõni parem nimetus, sest nagu selgub, on lastehoid sageli eksitav nimetus. Perekooli foorumis on mitmed lapsevanemad sääraste harivate lastehoidude olemasolu kinnitanud öeldes, et mõningates lastehoidudes lauldakse, joonistatakse, voolitakse, käiakse
annaabi.ee 
