· Tehnilised kommunikatsiooni abivahendid (sh kõnekkunikaatorid) Augmentatiivkommunikatsioon (lihtsustatud viibete õpetamise näitel Downi sündroomiga lastele) · Ühes Eesti väikelastekodus viidi läbi uurimuisprogramm, mille käigus õpetati kahe aasta ja nelja kuu jooksul augumentatiivkommunikatsiooni · 1) kuuele Downi sündroomiga lapsele spetsiaalsete individuaalsete süstematiseeritud keeleõpetusprogrammide alusel · 2) kogu lastegrupile igapäevategevuste ja suhtlemise kaudu nii nendele, kes osalesid spetsiaalsel kõnetreeningul kui ka neile, kes ei osalenud · 3) personaliliikmetele, kes augementatiivset kommunikatsioonisüsteemi omandavate lastega kokku puutusid. · (Kõiv 1998: 67, 83) Samas muudeti mitte ainult kommunikatsioonikeskonda vaid kogu istitutsionilist keskkonda: · 1). Sotsiaal-emotsionaalset grupiviisiline kasvatusstiil asendati
Koguda kokku ühesuguse tunnuse alusel asju (näiteks kollased asjad). Õpetada last erisatama sarnase kõlaga sõnu (näiteks pood ja mood). Fonoloogilise tajumise tegevused Koguda kokku asjad, mis algavad sama kõlaga. Laulda laule ja laste riime. Plaksutada sõnu või laste nimesid. Tähestikuliste teadmiste tegevused Tähestiku laulmine. Tähtede ja sõnade avastamine (näiteks sõnaja tähe kaartidega). Raamatu seotud tegevused Vaadata raamatuid koos. Lugeda raamatut ette lastegrupile. Muu Hinnata lapse arengut. Suunata last järgima kindlat juhendit. (Weight, Wood, 2005, 309-311) 12 Kokkuvõte Düsleksia on küll levinud ja tõsine probleem, kuid samas on seda võimalik ennetada. Nagu ka teiste erivajaduste puhul on varajane märkani ja abi osutamine võtmeteguriks edaspidises arengus. Referaadis saime palju olulisi näpunäiteid, kuidas düsleksikute puhul käituda
annaabi.ee 
