kuidas suhtutakse lastesse üldiselt (kultuur). Näiteks on lapse jaoks tähtsaim see, kuidas tema eest hoolitsetakse, mitte see, kus seda tehakse, oluline on lapse ja tema hooldaja suhete kvaliteet. Kui suhe kui selline ei toimi, mõjutab see olulisel määral lapse psüühilist tasakaalu. (Tamminen 2006: 197) Soome on heaoluriik, kus olulisel kohal on seal elavate inimeste tervis ja hüvang. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb lasteasutustel jm institutsioonidel võimalikult vara märgata laste erivajadust, seejärel seda hinnata ja lõpuks ka sekkuda, tagamaks neile lastele ja ka nende vanematele täisväärtusliku elu. Kasutatud kirjandus Laste- ja noortepsühhiaatria 2006. Toim. Jüri Liivamägi. Tallinn: AS Medicina. Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur, 2010. Varajane märkamine ja sekkumine Edusammud ja arengusuunad 2005-2010, Odense, Taani: Euroopa Eripedagoogika Arendamise Agentuur. McWilliam, R.A., Rantala, A
Lasteaed Pärna tänaval. Koolieelne pedagoogika kolhoosis Lasteasutused ja lastesõimed asutati kolhoosides, sellepärast, et emadel oli vaja tööl käia. Ja lasteasutus oli koht, kuhu jäeti oma laps kindlustundega. Tolle aegsed lasteasutused kasvatasid lapsed tublideks noorteks Nõukogude sotsialistlikule kodumaale. Lastesõimedes käisid kuni 3 aastased lapsed ja lasteaedades 3-7 aastased lapsed. Lastesõimedes käis 20 last ühes rühmas ja lasteaedades 25 last rühmas. Lasteasutustel ei olnud kindlat tööpäeva pikkust, see sõltus vanemate tööajast kolhoosis. Suvel, mil vanemate töö oli raske, tuli jätta lapsed ööseks lasteasutustesse. Kuna laste kasvatamine oli suur ja vastutusrikas ülesanne, tuli kolhoosil eraldada tublisid ja lapsi armastavaid ning kasvatustööks eeldusi omavaid naisi. Lasteasutuse juhataja määrati kolhoosi juhatuse poolt, kooskõlastatult maakonna täitevkomitee tervishoiu ja haridusosakonnaga.
annaabi.ee 
